Raske andmevarguse ja spionaažina uuritavas rünnakus sattus ohtu Soome parlamendi e-postikontode turvalisus. Osa ohtu sattunud kontodest kuulub Eduskunta liikmetele, vahendab Yle Uutiset.

Soome keskkriminaalpolitsei kriminaalülemkomissar Tero Muurman ei avalda, kui ulatuslikult andmeid valedesse kätesse sattus. Muurmani sõnul ei taha politsei tegijatele paljastada, kuidas politsei asja uurib.

„On üsna selge, et see tegu ei ole juhuslik või midagi kogemata juhtunut. Nende kahe fakti põhjal on põhjust kahtlustada, et tegija või tegijad on hankinud andmeid kellegi kasuks või Soome riigi kahjustamiseks,” ütles Muurman.

Soome keskkriminaalpolitsei on asja uurimisel teinud ka rahvusvahelist koostööd.

„Uurimist on läbi viidud ka koos [Soome] Kaitsepolitseiga,” ütles Muurman.

Soomes täituvad spionaaži kriteeriumid, kui keegi hangib võõrriigi kasuks või Soome kahjustamiseks salajaseks määratletud andmeid, mis teise riigi valdusse sattudes tekitavad kahju näiteks Soome julgeolekule, rahvamajandusele või välissuhetele. Spionaaži eest võidakse määrata kuni kümneaastane vanglakaristus.

Soomes ei ole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kedagi spionaažis süüdi mõistetud. Ka enne seda on sellised otsused olnud väga haruldased üksikjuhtumid. Kuigi kohtuotsuseid on vähe, spioneeritakse Soome Kaitsepolitsei hinnangul Soome järel pidevalt.

Eduskuntas on mitmeid komisjone, mis tegelevad salajaste andmetega. Sellised komisjonid on näiteks riigikaitsekomisjon, luurekomisjon ja põhiseaduskomisjon. Muurman ei kommenteerinud, kas ründaja võib olla saanud andmeid komisjonidest.

Eduskunta spiiker Anu Vehviläinen ütles, et küberrünnak parlamendi vastu on tõsine rünnak demokraatia ja Soome ühiskonna vastu.

„Me ei saa leppida mingisuguse vaenuliku kübertegevusega, olgu see siis riikliku või mitteriikliku tegija toime pandud,” ütles Vehviläinen.