Eelmisel nädalal Lõuna-Atlandil asuva Lõuna-Georgia saare mandrilava ääre juurde jõudnud jäämägi A68a kohtus tugevate hoovustega, mis pöörasid seda ligi 180 kraadi, teatas Briti Antarktika vaatlusteenistuse okeanograaf dr Geraint Tarling, vahendab Reuters.

„Võib isegi ette kujutada, et see on jäämäe jaoks käsipiduriga võetav kurv, sest hoovused on nii tugevad,” ütles Tarling.

Jäämägi näis siis mandrilava äärega kokku põrkavat ja suur tükk murdus selle küljest lahti. See tükk on nüüd omaette jäämägi nimega A68d.

Teadlased kardavad, et mereelustiku poolest rikkale saarele lähenev jäämägi võib kraapida merepõhja ja lõhkuda sealseid veealuseid ökosüsteeme. Kardetakse ka, et jäämägi võib blokeerida pingviinide tee merre toituma.

Reedese seisuga oli A68a umbes 50 kilomeetri kaugusel Lõuna-Georgia läänerannikust. Näis aga, et jäämägi liigub kagusse teise hoovuse suunas, mis kannab ta tõenäoliselt mandrilava äärelt minema ja siis ringiga tagasi saare idapoolse mandrilavapiirkonna suunas.

See tähendab, et jäämägi võib endiselt põhjustada keskkonnakatastroofi kohalikule elusloodusele, aga idarannikul, mitte edelas.

Väiksem A68d liigub algsest jäämäest kaugemale eemale. Teadlased ei tea veel, kas see järgneb suurele või jääb kuhugi mujale mandrilavale kinni.

Võimalik on ka uute tükkide eraldumine A68a küljest.

A68a murdus Antarktika poolsaare liustiku küljest lahti 2017. aastal.