Kersti Kaljulaid: elus on palju takistusi, aga keele õppimine on meie endi kätes
Õiguskantsleri Ülle Madise hinnangul on vene naised kõige haavatavam osa Eesti ühiskonnast.
Kui ta nii ütles, siis on tal selle kohta statistika. Aga vene naisel on võimalus muuta kõike, õppides ära eesti keel. See pole pika aja küsimus, pigem ühe aasta küsimus. Kui sa vaatad ühiskonna arengut, siis sa ei saa järsku teenida lühikese ajaga neli korda rohkem. Kui sa sünnid vaesesse perre, kus on palju lapsi, siis sa ei saa seda muuta. Kui sa sünnid Tallinnas, siis sa ei saa õppida Põlva koolis. Elus on palju takistusi, aga keele selgeks õppimine on meie endi kätes.
Kas aga tööandjad eelistavad palgata pigem mehi kui naisi?
Ma pole kindel, kas see stereotüüp enam Eestis kehtib. Meil on see probleem pikka aega olnud, kuid mitte enam praegu. Ma ei taha üldistada, aga mõned tööandjad palkavad pigem lapsega naise, sest tal on rohkem vastutust ning ta ei jookse ühest töökohast teise ilma mõjuva põhjuseta.
Kui vaadata olukorda tervikuna, siis kas Eestis on keeruline olla naine ja on meil veel muresid soolise diskrimineerimisega?
Ma usun, et me pole veel kõiki muresid ära lahendanud. Ei eeldata, et paljude lastega ema saab töötada. Lisaks pole ilmselgelt nenditud, et erivajadusega lapse ema saab ka oma karjääri jätkata. Mida rohkem mehed näitavad üles initsiatiivi naisi aidata, seda kiiremini ühiskond muutub. Ühiskond ei muutu seadustest. Ühiskond muutub, kui inimesed ise muutuvad ja käituvad teisiti.
