VIDEO ja FOTOD | Lõuna-Eesti haruldane jääketas seiskus

Läti piiri lähedal tekkis Peetri jõele jääketas, mis küll nüüdseks juba seiskunud. Siiski on põnev vaadata, kuidas loodus joonistas justkui sirkliga ringi jääle.

Jääratta tekkimiseks peab olema jõel veekeeris, lisaks mängib rolli jõe voolukiirus. See on looduses üsna haruldane nähtus.

ERR kirjutas, et kui jäärataste pöörlemise taga oleks ainult jõevee loomupärane liikumine, sõltuks ümmarguste jääpankade pöörlemiskiirus vaid nende läbimõõdust. 2016. aastal ilmunud Belgias asuva Liege'i Ülikooli teadlaste töö kohaselt mõjutab ratta liikumist rohkem jää sulamine. Mida kõrgem on vee temperatuur, seda kiiremini ratas pöörleb.

See taandub vee eripärale. Erinevalt enamikest teistest ainetest on vedelik kõige tihedam 4 °C juures. Jää sulamine on energiamahukas, mistõttu langeb seda ümbritseva vee temperatuur, 4 °C'ni jõudes hakkab langema vesi jõe põhja. Selle mõjul tekkiv veeringlus paneb liikuma ka jääratta.