Plaan: Estonia hukupaigas tuleks teha üheksa uut veealust uurimistööd
Parvlaeva Estonia uute kereaukude tekkepõhjuse tuvastamiseks oleks vaja läbi viia üheksa veealust uurimistööd, avaldas Eesti ohutusjuurdluse keskuse juht Jens Haug. Kolme riigi keskused teatasid täna ühiselt, et soovivad riikidelt võimalust liikuda uurimisega veealusesse faasi.
Haug ütles pressikonverentsil, et viimaste kuude jooksul on ohutusjuurdluskeskused töötanud läbi 1996. aasta Rockwateri sukeldumise salvestusi, näinud Norra dokumentalistide kogu musta materjali ja tellinud hulgaliselt arhiivimaterjale ning ekspertanalüüse.
Need annavad alust öelda, et septembris avalikuks tulnud kaks uut kereauku Estonia vraki pardas pole ilma uute veealuste uuringuteta tõsikindlalt selgitatavad.
Küll saab praeguseks juba välistada hüpoteesid, et augud tekkisid mõne laevaankru mõjul või kunagisel sukeldumisel, mis tehti laevast kütuse eemaldamiseks. Käimas on vöörivisiiri ujuvuse uuring leidmaks, kas laeva võis lõhkuda ära kukkunud visiir.
„Oleme pöördunud valitsuste poole palvega astuda samme, et saaksime oma ülesandeid täita,” ütles Haug. Kas astutavad sammud tähendavad seaduste muutmist, on riikide otsustada. Haugi sõnul on kõigi kolme riigi keskused uute sukeldumiste vajalikkuses ühte meelt.
Ajal, mil riigid küsimuse otsustavad, tegutsevad keskused uurimisega edasi.
„Meil on laual väga suur hulk materjali, mida me saame läbi töötada ja oodata seda hetke, millal me saaksime käivitada allveeuuringud. See on suurim edusamm, mida me oleme saavutanud. Edasised tähtajad ei sõltu meist,” ütles Haug.
Ohutusjuurdluskeskuste soovitavas uurimisnimekirjas on üheksa uurimismeetodit. „Mitte ainult allveerobotiga vigastuste dokumenteerimine, vaid ka sonar, merepõhjauuring, geoloogiline uuring, laeva ümbruse uuring, katsetükkide võtmine, magnetomeetrilised uuringud,” loetles Haug.
Sel ajal, kui riigid riigid tegelevad nende võimaluste loomisega, koostavad keskused rahalisi plaane ja valmistavad uuringut ette.
Rootsi õnnetuste uurimise ameti esimees Jonas Bäckstrand ütles täna hommikul Stockholmis antud intervjuus, et ilma sukeldumata edasi liikuda ei saa.
„Soovime asjatute spekulatsioonide vältimiseks välja selgitada faktid,” ütles Bäckstrand. „Kaasaegne tehnoloogia pakub tänapäeval suuremaid võimalusi kui aastal 1994 olemas olnud tehnika. Uued sukeldumised on eeldus, et saaksime edasi liikuda.”
Bäckstrandi sõnul ei saa ta öelda, kas keskustel on ühine hüpotees aukude võimaliku tekke kohta. „Me ei taha seda tüüpi küsimustes spekuleerida.”
Ta ütles, et ohutusjuurdluse keskused tahavad kaardistada kogu Estonia laevakere, et uurida, kas kahjustusi võib olla rohkem. Samuti võib olla asjakohane kahjustuste võtta metalli- ja põhjaproove.
Kas kõne alal võib tulla ka vraki uurimine seestpoolt? „Võimalik, et peame võib-olla vaatama seestpoolt aukude ümber olevat plaati. Muul juhul leian, et me ei pea sisse minema,” ütles Bäckstrand.
Peterkop: Eesti riik annab vajaliku toe
Valitsuselt oktoobris uute asjaolude uurimise ülesande saanud riigisekretär Taimar Peterkop ütles, et riik saab keskusi toetada diplomaatiliste konsultatsioonidega, hiljem vajaduse korral ka ressurssidega.
„Saan öelda, et kui ohutusjuurdluskeskused vajavad tuge, siis toetame, eelkõige õigusliku olukorra lahendamisega. Eesti riigi poolt jätkame infovahetust, esmajärgus arutelusid Rootsi ning Soome partneritega õiguslike küsimuste üle,” ütles riigisekretär.
Näiteks arutab välisministeerium Soome ja Rootsiga, kuidas teha muutusi hauarahulepingus ja siseriiklikus õiguses. Esimene kohtumine sel teemal oli 9. detsembril.
Kui Estonia vrakiaukude uurimine jääbki ohutusjuurdluskeskustele, siis kas see on sama usaldusväärne kui lahendus, et asjaolusid selgitaks teadlaste ja valdkonnaekspertide töörühm?
„Ohutusjuurdluskeskused on sõltumatud uurimisasutused, kelle fookus on meresõiduohutus ja turvalisus. Nad on teinud head tööd ja kiirelt edasi liikunud,” ütles Peterkop.
