OTSEBLOGI | Kõlvarti tellitud PBK uudised jäid kapo hambusse?
Delfi info kohaselt võib asi puudutada kapo muret, et PBK-lt saadete tellimisega rikub Tallinn rahvusvahelisi sanktsioone, mis on kehtestatud Vene oligarhile Juri Kovaltšukile.
Tallinna linnavalitsus saatis mõni minut pärast kella 13 pressiteate. Selles seisab, et linn palub rahapesu andmebüroo abi riigiasutuse väidete kontrollimiseks.
Tallinn palub, et rahapesu andmebüroo selgitaks, kas telekanal PBK tohib Eesti asutustele teenuseid osutada või mitte. Kaitsepolitsei teavitas linnavalitsust vajadusest kontrollida ja hankida lisateavet, kas Tallinna lepingupartnerid võivad olla seotud EL-i nõukogu sanktsioonide alla pandud isikuga.
„Kuni rahapesu andmebüroolt hinnangu saamiseni ei saa me uue aasta venekeelsete telesaadete osas hankemenetlust lõpuni viia ega uue aasta saadete eetriajaks lepinguid sõlmida. Tallinna tegutsemine peab olema õiguskuulekas, kuid me praegu ei saa veel aru, millist tegevust meilt täpsemalt oodatakse,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Kõlvart väitis teates, et praegu on koroonakriis eriti kriitiline venekeelses kogukonnas, seega tehti koostööd ka PBK-ga. „Kapo ei öelnud oma kirjas, et Tallinn rikub oma lepinguga EL-i sanktsioone, vaid palus Tallinnal kontrollida ja hankida lisateavet, kas Tallinna lepingupartner on seotud sanktsioneeritud isikuga,” selgitas Kõlvart.
EL-i nõukogu otsus finantssanktsioonidega puudutatud isikute kohta pärineb 2014. aastast ning Tallinna linnavalitsus väidab, et kogu selle aja jooksul ei ole Tallinna linna kordagi teavitatud ega tõstatatud küsimust linna lepingupartneri tegutsemise lubatavusest Eestis.
Linnakantselei kontrollis Eesti äriregistri kaudu linna lepingpartneri BMA Estonia (PBK) tegelikke kasusaajaid ega tuvastanud nende hulgas EL-i nõukogu sanktsioonide nimekirja kantud isikuid. "Avalike ja lepingu täitmise käigus saadud andmete põhjal ei ole Tallinna linnakantseleil võimalik kindlaks teha, kas BMA Estonia OÜ on finantssanktsioonide subjekt,” väidab linn pressiteates.
„Meie jaoks on küsimus selles, kuidas saaksid kohalikul omavalitsusel olla kapost laiemad võimalused, õigused või kompetents, et selgitada välja rahvusvaheliste sanktsioonide all olevate isikute seoseid ettevõtetega, mis ei asu Eestis,” ütles Mihhail Kõlvart. „Meie jaoks on oluline saada rahapesu andmebüroolt ja ka teistelt riigiasutustelt selged vastused, kuidas on kohalikul omavalitsusel võimalik jätkata oma ülesannete täitmist ning millised kohustused kehtivad Tallinna linnal ja teistel Eestis tegutsevatel isikutel BMA Estonia suhtes.”
Tema sõnul on venekeelne kogukond juba ammu tüdinud PBK-d vaatavate inimeste stigmatiseerimisest ja hoiakust, et vene kodukeelega inimesed on propagandakanalite meelevallas. „Eestis kasvas üles terve põlvkond inimesi, kellele näidati igal õhtul „Vremjat”, aga see ei takistanud sellel põlvkonnal Eesti Vabariiki taastamast,” ütles Kõlvart.
Mulluse aasta statistika kohaselt on Tallinna elanikest 53,2% eestlased. 46,8% tallinlasi ei ole eesti emakeelega. Tallinnas elab inimesi enesemääratluse järgi 161 rahvusest, neist suuremad rahvusgrupid peale eestlaste on venelased (164 773 inimest), ukrainlased (15 496 inimest) ja valgevenelased (7226 inimest).
