PhosAgro jaoks oli 2020. aasta viljakas

Põllumeestele on hästi teada väetiste väärtus taimekasvatuses – tänu nende kasutamisele saadakse 65% taimesaagist ja suurim teenitav kasum. Sellepärast on väga tähtis osata õigesti valida nii väetise norme kui ka väetise vorme, mis põllu tingimuste jaoks kõige optimaalsemalt sobivad. Saime tänavu hea rapsi- ja viljasaagi, mistõttu annab taimekasvatussektor tähtsa panuse ka põllumajandustoodangu suuremasse kasvu üldiselt.

Keskkonna saasteprobleeme ei põhjusta tavaliselt mitte toitained ise, vaid nende liigne, tasakaalustamata ja ebatõhus kasutus. Et kasutatav väetis annaks parima tulemuse, tuleb kõigepealt hästi teada oma mulla omadusi. UAB PhosAgro Baltic on juba aastaid pakkunud granuleeritud kompleksväetiseid, mis on Baltimaade põllumeestele juba hästi teada. Taimede arenguks ebasoodsate põuatingimuste sagenedes pakkusime välja unikaalse vedelväetise NP 11-37, mille baasi moodustavad lämmastik ja fosfor. Seda väetist võib kasutada nii taimede peamiseks kui ka lisaväetamiseks. Veel üks tähtis eelis on see, et väetist saab kasutada segatuna muude agrokeemiavahenditega (sealhulgas KAS, karbamiid, mikroväetised, biostimulaatorid, fulviin- ja humiinhapped ning pestitsiidid).

Et proovida meie tingimustes järele eri väetisevormide tõhusus, teeme juba teist aastat põllul eri taimede külvis tootmis- ja täppiskatseid (Leedu Põllumajandus- ja Metsateaduse Keskuse filiaalis ning Vokė ja Rumokai katsejaamas, Läti Loodusteaduste Ülikooli Pēterlauki katsejaamas ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva katsejaamas).

Tootmiskatseid tehakse ka kõigi kolme riigi erineva pinnasekoostisega põldudel. Eestis kasutati põllul Milligrupi talinisu tootmiskatse külvis vedelväetist NP 11-37 ja võrreldi seda graanulväetisega. Suurim saagilisa (1,24 t/ha) saadi seal, kus vedelväetist kasutati sügisel enne külvi (120 l või füüsilise massina 168 kg/ha) ja täiendavalt kevade alguses (35 kg/ha) segatuna vedela lämmastikväetisega KAS-32. Positiivseid tulemusi talinisu külvis demonstreerisid vedelväetised ka Uuetoa Talu ja Voore Farmi põllul. Leedu tõi tootmiskatsete põllumehe A. Blockise ja Žibartoniai ettevõtte talinisu külvis vedelväetiste toime granuleeritud puisteväetisega võrreldes 0,4–0,5 t/ha saagilisa. Suurim lisa saadi variandiga, kus peamiseks väetuseks kasutati sügisel 161 kg/ha vedelväetist NP 11-37 ja kevadel lisati täiendavalt veel 28 kg/ha lämmastikväetist KAS-32. Need katsetulemused näitasid, et vedelväetis NP 11-37 toimis efektiivsemalt (eriti niiskusepuuduse korral pinnases) kui muud kasutatavad fosforväetised, mis loob võimaluse vähendada nende väetusnormi isegi kuni 10%. Jätkame tootmiskatsetega ka 2021. a.

Eestis Jõgeva katsejaamas võrreldi graanulväetise NPK (S)15-15-15(10,5) ja Ammophosi (MAP 12-52) ning vedelväetise NP 11-37 kahe väetusnormi (117 kg/ha ja 94 kg/ha) kasutust suviodra sordi ’Tuuli’ külvis, kus vedelväetise eelised saagilisa osas ei tulnud fosfori ja muude elementide poolest rikkas pinnases ning hooaja vältel piisavalt niiskete ilmade tingimustes esile, küll aga suurendas see graanulväetisega võrreldes valkude kvalitatiivseid ja 1000 tera massi näitajaid.

Samal ajal aga Lätis Pēterlauki katsejaamas, kus võrreldi Ammophosi (MAP 12-52) graanulväetise 115 kg/ha ja vedelväetise NP 11-37 kahe väetusnormi (135 kg/ha ja 162 kg/ha) mõju ’Laura’ sordi ubadele, moodustas saagilisa vedelväetise kasutamisel 0,13–0,18 t/ha ja tõi puisteväetisega võrreldes suurema lisatulu 80–102 €/ha.

Leedu Põllumajandus- ja Metsateaduse Keskuse Vokė filiaalis saadi saviliiva pinnases suurim talinisu saak ja lisatulu, kui vedelväetist kasutati sügisel enne külvi (NP 11-37 165 kg/ha) ning lisaks kahes jaos kevadel (56 kg/ha ja 28 kg/ha) koos pestitsiididega.

Rumokai katsejaamas nähtus tänavustest uurimisandmetest, et pikaajalise keskmisega võrreldes niiskemates ilmaoludes andis vedel kompleksväetis NP 11-37 fosforirikkas pinnases suurima talinisu saagi, kui kasutati normi 130 kg/ha, aga suurim lisatulu saadi väikese fosforinormiga 53 kg/ha. Vedelväetise suuremad normid avaldasid soodsat mõju ka terade kvalitatiivsetele parameetritele.

Peame teadusinfole ja põllupidamiskogemusele toetudes tagama, et taimed saaksid piisavalt toitu, et need oleksid umbrohu, haiguste ja kahjurite eest kindlalt kaitstud, et need saaksid kasvada tasakaalustatud keskkonnas ning et töötataks välja ja võetaks praktikas kasutusele looduse suhtes neutraalsed taimekasvatustehnoloogiad, sellepärast on kõige olulisem tõsta väetiste efektiivsust. Kui see tõuseb, väheneb iseenesest toiteelementide kadu ja saaste ulatus.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) arvutuste kohaselt neelavad taimed igal aastal kasutatavast väetisest umbes 20–30% fosforit. Et tõhustada fosfori imendumist ning vähendada väetise võimalikku kadu ja sattumist pinnasesse, soovitame kasutada ammooniumpolüfosfaadi vedelväetist NP 11-37, mida saab pihustada nii kõrtele pärast saagikoristust kui ka taimedele lehekaudseks imendumiseks. Lehekaudne väetamine lihtsustab mineraalainete kiiret omastamist ja seda saab teha kogu vegetatsiooniperioodi vältel (eriti tippajal, kui on vaja toitaineid), ilma et mulla komponendid või sademed avaldaksid oma mõju ja toiteelemente ohustaks ärauhtumine.

UAB PhosAgro Baltic agrotehnoloogia juht
dr Virgilijus Paltanavičius

Eesti põllumajandusettevõtte Milligrupp tootmiskatse tulemused. Talinisu – Informer 2019–2020. a.