Suvel Rootsi valitsuse moodustatud koroonakomisjoni sõnul olid meetmed, mis võimud ja valitsus kasutusele võtsid viiruse eakate hooldekodudesse levimise riski vähendamiseks, hilinenud ja mitmes mõttes ebapiisavad.

Põhjusena, miks nii palju eakaid on hooldekodudes surnud, toodi välja juba pandeemiale eelnenud struktuurilised probleemid. Selle tagajärjel oli riigi tegevus pandeemia ajal halvasti ettevalmistatud, teatas komisjon.

Raporti autorite sõnul puudus riiklik ülevaade omavalitsuste valmisoleku kohta, kui viirus riigis levima hakkas, ja riigivõimud ei kiirustanud selle pildi enda jaoks selgeks tegemisega.

Novembri lõpus konstateeris Rootsi haiglate ja sotsiaalhoolekande inspektsioon (IVO) , et üle 2800 inimese, kes elasid erimajutuses, oli surnud, ja märkis samas, et nad ei olnud saanud ravi ja hooldust vastavalt erivajadustele kahtlustatud või kinnitatud Covid-19 korral.

Raportit kommenteeris SVT-le Stockholmi Karolinska instituudi sotsiaalgerontoloogia professor Mats Thorslund, kes oli ka ise koroonakomisjoni liige.

„See on kriitika valitsuse, juhtide ja organisatsioonide vastu. Jutt on sellest, ei nad ei ole tegutsenud piisavalt kiiresti ja et eakate hoolekanne ei olnud pandeemiaks valmis,” ütles Thorslund.

Küsimusele, kas inimesed on asjatult surnud, vastas Thorslund: „Seda me ei tea. Meil on ülemäärane suremus pandeemia ajal, aga miks täpselt see on ja millised puudujäägid on selleni viinud, selle uurimist me selles komisjonis jätkame."