Eutanaasiale määratud pimeda Viki uus perenaine: süda ei lubanud teda sinna kauemaks jätta
Kasside Turvakodu vabatahtlikud tegutsevad iga päev selle nimel, et nurrumootorid leiaksid endale kodud, kus neid ootaksid isiklikud paikäed ja toimuksid regulaarsed lõngakerajahid. Viki lugu on erakordne, kuna eelmised pereliikmed viisid kassi eutanaasiale. Haige kiisu ei pissinud põiepõletiku tõttu sinna, kuhu oleks pidanud. Samuti oli kassil põletik suus. See kõik oli aga ravitav ja nüüd elab pime Viki õnnelikult uues ning armastavas kodus.
Viki perenaine Piia usub, et igal kassil peab olema kodu, kus kuningas olla. Oli möödunud aasta sellest, kui Piia oma eelmise lemmikuga hüvasti pidi jätma. "Kuulsin, et Kasside Turvakodu korraldab jõuluürituse. See tundus hea võimalus nii-öelda kassiteraapiaks. Mul polnud otsest plaani, et sealt kassiga tagasi tulen."
"Turvakodus jäi mulle eriliselt silma tilluke kassike ja tema puuri juures rippuv kirjake tema ajalooga. Ürituse lõpuks jäi too kiisu mind kummitama ja nädalake hiljem kirjutasin turvakodule Viki osas. Nii saigi asi otsustatud. Süda ei lubanud teda sinna kauemaks ootama jätta. Iga vanem loomake on väärt ilusat pensionipõlve ja seda tahtsin ma Vikile kindlasti pakkuda," jagab Piia liigutavat lugu.
"Viki on üdini armastatud sõber ja seltsiline koos kõigi oma kiiksude ja veidrustega, tõeline isiksus suure algustähega. Ta on selline klassikaline vanaproua, kes teab täpselt, mida tahab ja kui midagi ei meeldi, annab sellest kohe pahase torinaga märku. Ei karda kedagi ega midagi. Ainult tolmuimejat. Kui tuleb mängutuju, kougib ise oma mänguasjakarbist mõne palli välja, et seda siis hoogsalt mööda korterit ringi kalpsates veeretada. Viki jaoks ei ole oluline, kas kell on siis kaks päeval või öösel," naerab Piia ja lisab: "Muidu on ta selline rahulik tegelane ja meie energiad sobivad väga hästi kokku."
Ootame positiivseid ja inspireerivaid lugusid ning vihjeid, sest head lood on jagamiseks. Kirjuta meile jagamehead@delfi.ee!
Sa tead kedagi, kes on ehe näide inimlikust suurusest ja isetusest? Kedagi, kes kriisi kiuste või just tänu sellele on ägedale ideele elu sisse puhunud? Kedagi, kelle mõtted ja energia annavad kogukonnale uue hingamise? Kedagi, kes muutis enda elu tundmatuseni? Vahest oled sa ise just üks sellistest? Võibolla on sinu naabruskonna hingeks hoopis mõni loom?
