Hancocki sõnul on vähemalt 60 kohalikku omavalitsust registreerinud uue variandiga nakatumise, vahendab BBC News.

Hancock teatas, et teavitatud on maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja Briti teadlased teevad detailseid uuringuid.

Hancocki sõnutsi ei viita miski sellele, et uus variant põhjustaks raskemat haigust või et vaktsiinid selle vastu ei toimiks.

Hancock rääkis parlamendiliikmetele, et eelmisel nädalal kasvas koroonaviirusega nakatunute arv hüppeliselt, lausa eksponentsiaalselt Londonis, Kentis ning mõnes Essexi ja Hertfordshire’i osas.

„Me oleme praegu tuvastanud üle 1000 juhtumi selle variandiga peamiselt Inglismaa lõunaosas, kuigi juhtumeid on tuvastatud ligi 60 kohaliku omavalitsuse piirkonnas,” ütles Hancock. „Me ei tea, kui suures ulatuses on selle põhjus uus variant, aga olenemata selle põhjusest peame kiiresti ja otsustavalt tegutsema. Kahjuks on see hädavajalik selle surmava haiguse kontrolli all hoidmiseks, kuni vaktsiini kasutusele võetakse.”

Esialgu pole teada, kas viiruse uus variant käitub kuidagi teisiti.

„Ärgem hüsteeritsegem. See ei tähenda, et see kandub kergemini üle või on nakkavam või ohtlik,” ütles Birminghami ülikooli ekspert professor Alan McNally BBC-le. „See on miski, millel silm peal hoida.”

„Paljude viiruste geneetiline informatsioon võib muutuda väga kiiresti ja mõnikord võivad need muutused viirusele kasuks tulla, võimaldades tõhusamalt üle kanduda ja pääseda mööda vaktsiinidest või ravist, aga paljudel muutustel ei ole mingit mõju,” ütles Nottinghami ülikooli molekulaarse viroloogia professor Jonathan Ball. „Kuigi ilmunud on viiruse uus geneetiline variant ning see levib Ühendkuningriigi paljudes osades ja üle maailma, võib see juhtuda puhtjuhuslikult. Seetõttu on tähtis uurida kõiki geneetilisi muutusi, kui need ilmnevad, et teha kindlaks, kas need mõjutavad viiruse käitumist. Kuni me ei ole seda tähtsat tööd ära teinud, on enneaegne esitada mingeid väiteid viiruse mutatsiooni potentsiaalsete mõjude kohta.”