44-aastasel Navalnõil tekkisid augusti lõpus Tomski linnast Moskvasse lennates rasked sümptomid, mis viitasid tõsisele mürgistusele. Ta läks näost valgeks ja hakkas valust karjuma, misjärel lennuki piloot otsustas teha viivitamatult hädamaandumise Omskis, kus Navalnõi toimetati kiirabiga kohalikku haiglasse.

Omski haiglas viidi Navalnõi kunstlikku koomasse ja just seal anti talle eriagentide poolt veel teinegi mürgidoos, rääkisid luureallikad The Sunday Timesile. Teine tapmiskatse toimus vahetult enne seda, kui opositsioonipoliitik erilennuga Berliini toimetati.

Hiljem leidsid mitmed Lääne laborid Navalnõilt võetud proovidest Novitšoki rühma kuuluvat närvimürki.

Arvatakse, et Omski kiirabiarstide poolt Navalnõile manustatud vastumürk atropiin võis päästa ta ka uue mürgituse eest, ütles Leedsi ülikooli keskkonnatoksikoloogia professor Alastair Hay The Sunday Timesile.

"Atropiin päästis Navalnõi elu," leidis ka endine Suurbritannia bioloogilise sõjategevuse juht Hamish de Bretton-Gordon. Ta selgitas, et närvimürgid põhjustavad paljude organite, näiteks kopsude puudulikkust, ent kui manustada andidooti piisavalt kiiresti, võib vastumürk surma ära hoida.

Ajalehega rääkinud allikad on veendunud, et Vene julgeolekuteenistuse FSB agendid mõjutasid Omski haigla peaarsti, kes ütles avalikkusele, et Navalnõil on ainevahetushäire ja teda ei ole mõistlik välismaale transportida. Just see oli Saksa luureteenistuse arvates hetk, mida FSB kasutas Navalnõi teistkordseks mürgitamiseks.

Vene agendid lootsid, et Navalnõi on Berliini jõudes juba surnud, ent mürgitamine ebaõnnestus. Opositsioonipoliitiku tervis hakkas Berliini arstide hoole all tasapisi taastuma. Tema palatit valvas turvakaalutlustel politsei.

Vene võimud on eitanud Navalnõi mürgitamist, väites, et see toimus hoopis Saksamaal.