Teil on sellest nädalast koolimaja tühi, jah?

Koolimajas on ainult õpetajad, neile meeldib sealt distantsõppetunde anda. Mõni üksik õpilane on ka, sest individuaalne järeleaitamine võib toimuda. Aga põhimõtteliselt on koolimaja kinni, jah.

Kuidas hindate valitsuse läinudnädalast kommunikatsiooni koolide sulgemise asjus?

Kahe lapse isana puudutas see ka mind. Kommunikatsioon oli ebaõnnestunud. Ent tuleb ka aru saada inimestest, kes otsuseid tegid.

Te saite aru, miks oli tarvis põhikoolid kinni panna?

Ei saa. See on ebaõnnestumine. Sõnadest saan aru, aga sisuliselt ei saa.

Sellest saite aru, kas meil on vaheaeg või ei ole?

No see viga parandati kohe ära. Võib-olla ajas meie uus tubli minister alguses terminid segamini, või kust see jutt tuligi. Meil on ikka kindel hulk õppepäevi aastas ja seda meelevaldselt vähendada ei saa. Ei ole vaheaeg, igaüks sisustab selle viimase nädala oma tarkuse järgi.

Kuula siit.

Mihhail Kõlvart lubas vastu valitsuse korraldust lastel Tallinnas kooli tulla, te ei mõelnud sama teha?

Siin on kaalukategooriate vahe. Kui mina oleks seda teinud, oleksin küllap kohe vastu näppe saanud – nii koolipidajalt kui ka avalikkuselt. Kõlvarti poolt on see ehtne võimumäng ja hammaste näitamine kehva kommunikatsiooni peale.

Kumb siit plusspunktid võtab, Kõlvart või Ratas?

Kui te nii küsite, siis võtab siit plusspunktid Tallinna linnapea. Jah, ma peame kohanemisvõimelised olema, aga otsustusvabaduse jätmine koolidele oleks olnud mõistlikum. Iga kool näeb ise, kui palju on nakatunuid ja lähikontaktseid. Koolikorraldus sujus ju päris hästi, välja arvatud sügise alguse ülereageerimised. See oli õige, et koole usaldati, ja nii oleks võinud jätkata.

Novembri lõpus, enne viimaseid piiranguid, kirjutasite peaministrile ja palusite erandit, sest vene gümnasistidele ei sobi distantsõpe. Mida peaminister teile vastas?

Tegelikult vastas haridusministeeriumi ametnik, peaministrilt ma vastust ei saanud. Aga leian, et ülereageerimine oli mastaapne ja on seda ka praegu. Näiteks Pärnus ja Kesk-Eestis on nakatunuid vähe, aga nüüd peavad kõik kannatama nende piirkondade pärast, kus nakatumisnäidud on suuremad. See on ebaproportsionaalne.

Kuidas suhtute tekkinud vastandusse koolid kinni ja kirikud lahti?

Sain aru, et selline oli peaministri selge eelistus: tulla kirikutele vastu. Kõige humoorikamalt reageeris sellele Narva-Jõesuu restoranipidaja, kes...

...nimetas oma restorani pühakojaks ümber?

Just. See oli peen ja humoorikas, samas matslik sõnum, mida sellest kõigest arvata.

Koole ei saa pühakodadeks ümber nimetada?

Koolid oma olemuselt ju ongi pühakojad.

Teil on olnud etteheiteid terviseametile ja selle juhile Üllar Lannole, kelle stiili olete iseloomustanud nii: „Ei suhtle, ei helista, ei pea nõu, ei konsulteeri, keelan!” Mis ajendil see sõnastus sündis?

Tuleb ka temast aru saada, tööd on palju, aga inimlikku kontakti ja suhtlemist ei tohiks ka kõrge riigiametnik unustada. 4. detsembril on Jõhvi kontserdimajas planeeritud Kohtla-Järve gümnaasiumi omaloominguliste laulude kontsert „Väike laul suurele lavale”. Päev varem otsustasime kontserdi edasi lükata, kuna nakatumisnäitajad olid suured. Õhtul, kui kontsert oli juba tühistatud, tuli kaks A4 juriidilist teksti terviseameti peadirektori allkirjaga, millega meil kontserdi korraldamine keelati. Kiri oli küllaltki jõhkras juriidilises stiilis. See ei olnud meeldiv. Oleks võinud helistada, oleksin öelnud: jaa, me juba otsustasime kontserdi ära jätta.

On teil olnud juhust pärast seda Lannoga suhelda?

Ei ole au olnud. Ma saan aru, tal on käed-jalad tööd täis, püüame klombid alla neelata. Pole midagi, oleme sellega juba harjunud.

Kui palju teil koolis koroonaviiruse juhtumeid on olnud?

Meil on koos augustikuise juhtumiga olnud kolm nakatumist. Kõik nakatunud on paranenud.

Õpilased või õpetajad?

Õpilased. Siis oli paar õppegruppi distantsil, rohkem ei ole juhtumeid olnud.

Missugused kevadised õppetunnid on teid sügisel kõige paremini aidanud?

IT-lahendusi on palju. Õpilased jagunevad kaheks: need, kellele distantsõpe sobib, ja need, kellele üldse ei sobi. Headele enesejuhtijatele ja ajaplaneerijatele sobib see väga hästi. Sel korral jäime tunniplaanikeskseks, alguses usaldasime igaühe ajaplaneerimist. Meil on kolm neljandikku vene emakeelega õpilasi, aga kool on täiseestikeelsel õppel.

Teil oli ju kohustus tagada mujalt tulnud 11. ja 12. klassidele venekeelne õpe?

Nüüd ongi jäänud veel üks 12. klass, kes õpivad füüsikat ja matemaatikat vene keeles, teisi aineid eesti keeles. Enne vene õppekeelega koolides õppinud õpilastel on raske jääda ilma kontaktse õppeta. Nende õpiharjumused ei ole nii head, distantsõppel on laastav mõju.

Te olete aastaga kaotanud pooled õpilased. Haridusministeerium teilt ei küsi, et Agur, mis lahti? Äkki te ei sobigi kooli juhtima?

Näpuviibutamist on olnud. Me oleme Ida-Virumaal eriolukorras. Teha eesti kooli piirkonnas, kus on palju vene emakeelega inimesi, ongi paras väljakutse. Loodan, et tuleval aastal muutume üle-eestiliseks tõmbekeskuseks. Nii ägedad moodulid, nii toredad õpetajad, nagu meil on. Õpilased, kes uue kooli kultuuriga ei harjunud, valisid lihtsama vastupanu tee, vene õppekeelega kooli.

Õpetajate valikul olete väga pingutanud. Aga näiteks Ainar Ruussaart ei õnnestunud teil kinni hoida. Neeme Kuningas on alles?

Oleme Neeme Kuninga üle väga õnnelikud ja uhked. Tippklassi lavastaja veab etenduskunstide õppemoodulit. Õpilased armastavad teda väga ja peavad temast lugu.

Kuidas on lugu Hannes Võrnoga, kes jagas viimati sotsiaalmeedias valeinfot? Te kutsusite ta vähemalt vestlusele?

Ei kutsunud. Meil oli sellest põgusalt juttu. See, et sõna on vaba, kehtib ka õpetajate kohta. Kui ta tegi ajakirjandusliku eksperimendi oma väljaütlemisega...

Seda väitis ta pärast, aga kas see ikka oli nii?

See oli tema valik. Minu jaoks olid tema põhjendused ammendavad. Õpetajate loomevabadusse ei soovi ma sekkuda.

Ligi pooled teie õpetajatest on pedagoogilise hariduseta. Kuidas mõjutab see õppetegevuse kvaliteeti?

Kindlasti mõjutab. Päris pooled ei ole, osa on pedagoogilist haridust omandamas. Paljudes eesti koolides on noortel õpetajatel magistriõpingud pooleli. Õppekvaliteeti saame mõõta tulemuste järgi, vaid aasta tegutsenuna olime oma piirkonnas riigieksamite tulemuste poolest number üks. Ei plaani selle eest kõiki loorbereid endale kahmata, selle eest tuleb kiita ka teisi koole (kus õpilased enne käisid – VK).

Mõni sõna poliitikast. Kui te Isamaast lahkusite, arvati, et lähete Keskerakonda, aga teie otsustasite liituda Eesti 200ga, kellega jäi flirt jäi õige lühikeseks. Kuidas selline liikumine maailmavaateliselt põhjendatud on?

See oli 2018 sügisel, kui haridusministeeriumi kantsler Tea Varrak minuga terve suve läbirääkimisi pidas. Tundsin tol korral, et minu aeg koolijuhina Gustav Adolfi gümnaasiumis hakkas ümber saama. Leidsin, et kool vajab uut energiat.

Ja siis mõtlesite poliitikasse minna, aga sattusite hoopis ministeeriumisse?

Mulle tehti ettepanek, need väärtused on mulle sümpaatsed siiamaani.

Eesti 200 omad?

Ka Isamaa omad. See oli üks väike kiire etapp, mida ma ise üle ei tähtsusta. Praegu naudin poliitika- ja parteivaba staatust.

Sisuliselt lõite ministeeriumis töötades endale praeguse töökoha. Ministeeriumis ära käimata te poleks seda saanud?

Sellega ma nõus ei ole, et lõin endale koolidirektori koha. See on asjaolude kokkulangemine, Kohtla-Järvel algas tollal väga pingeline virvarr ja ma nägin, et sobiksin sinna väga hästi, ja kandideerisin. Ministeeriumis olin ikka orienteeritud uute riigigümnaasiumite rajamisele.

Kui kohtusime Postimehes, ütlesite, et saite GAGis palka 3800 eurot ja ministeeriumis oluliselt rohkem. Palju praegu saate?

Minu palk on praegu 3500 eurot.

Te olete palgas kaotanud!

Arvan, et see on täiesti motiveeriv töötasu.

Te sooviksite põhikoolide riigistamist. Sellest, et te Ida-Viru kohalikku võimu ei usalda, sellest saan hästi aru, aga palju vähem sellest, miks te usaldate riiki. Millel põhineb teie veendumus, et riik suudaks koolipidajana kõike paremini teha?

Jah, ma olen kindel, et enamik inimesi usaldab riiki koolipidajana. Selle heaks näiteks on riigigümnaasiumite kontseptsioon. Ida-Virumaa põhikoolid riigistada – see on ainuvõimalik ja ainuõige samm, mida võiks astuda. Kas kogu Eestis, selles ei ole ma kindel. Venekeelsete põhikoolide lõpetajate tase ja keeleoskus ei ole niisugune, nagu põhikooli lõpetaja tase peaks olema. Sealne õppimiskultuur on hoopis teistsugune. See sõltub koolidest ja koolijuhtidest. Vene õppekeelega koolid ei sellist tööd, mis oleks Eesti riigi vääriline ja sobilik.

Te viitate, et vene koolid on riigivastased?

Otseselt nii ma ei ütle, aga nad ei ole kaasaja hariduse väljakutsete tasemel. Ütlen seda nii pehmelt, kui saan, sest kui ütlen midagi karmimat, siis tulevad sellest pealkirjad. Aga jah: põhihariduse tase sõltub koolidest ja eelkõige koolijuhtidest.

Kohalikud omavalitsused hoiavad ametis koolidirektoreid, kes töötavad riigi eesmärkidele vastu?

Selliste sõnadega ma ei ütleks, aga kindlasti saab seda teha palju parema kvaliteediga ja riigi hüvanguks. Koolijuhte määrab ju kohalik omavalitsus, mille valivad inimesed, kelle lapsed õpivad neissamades koolides. See on ringkaitse. Koolipidamise ideestikku ei saa sellises sumbunud olukorras muuta.

Kui palju olete saanud oma mõtteid valitsuse liikmetega arutada?

Kõige rohkem oleme seda arutanud oma tublide kolleegidega haridus- ja teadusministeeriumist. Olen rääkinud ka mitme riigikogu liikmega. Mina olen koolidirektor, ma ei ole poliitik. Sõna otseses mõttes põllul kündes näen ma olukorda. Niipalju kui minu võimuses, ma sellest räägin.

Millel ikkagi põhineb teie veendumus, et riik teeks paremini? Valitsusparteid ei soovi ju ka Ida-Virumaal hääli kaotada?

Nii see on, ja see on väga kurb. See on lõputu ring. Kui otseselt ei ole mingit räiget rikkumist, siis mugavam Ida-Virumaa probleemidega mitte tegeleda. Tallinna ja Tartu kabinetivaikusest vaadates tundub kõik väga rahulik olevat. Sinna torkima minna... Kellel seda vaja on? Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi rajades nägime, kui tundlikud on kohapealse hariduse ja õppekeele teemad. Ma ei ütle, et haridus peab ainult eestikeelne olema. Kohapealset vene inimest tuleb austada. Ka meie õpetame vene inimestele vene keelt ja kirjandust vene keeles soovitavalt vene õpetaja vahendusel.

Kas Ida-Virumaa suhtes kehtestatud ranged koroonapiirangud on õigustatud?

Tuleb austada valitsuse otsuseid, mis tuginevad ekspertide arvamusele. Mina ei võtta riski lahmida, et tegemist on ülepingutusega. Need on teatud määral õigustatud, meil kõigil tuleb olla kohanemisvõimelised. Inimlikult on mul ülimalt kahju ettevõtjatest, kes on tõesti tublid, pingutavad, pean siin silmas transpordiettevõtjaid, hotellipidajaid ja restoraniettevõtjaid, kes praegu tõsiselt kannatavad. Riigi abimeetmed on täiesti möödapääsmatud.

Turismiettevõtjatele üle riigi on valitsus sisuliselt öelnud: vaadake ise, kuidas saate. Mis te arvate, kas Ida-Viru ettevõtjad leiavad rohkem mõistmist?

Väga tahaks loota. Kõik on ju kõige seotud. Hariduses on veel kõige parem seis, see on riigi pidada ja viimane, mis võib langeda.

Kuivõrd Ida-Virus piiranguid järgitakse?

Meie kooli kõrval asub Maxima, seal ma märkasin küll, et informatsioon jõuab kohalike vanemate inimesteni viivitusega. Praegu pole maskide kandmisega enam probleemi. Kultuuri- ja inforuumid on siiski erinevad. Sillamäel pidi ikka vene vaktsiini oodatama. Loodetavasti on ajakohane info kõigini jõudnud.

Kohtla-Järve linnapea on viidanud, et võiks trahvima hakata, järelikult jälgitakse halvasti?

Jäägu see tema arvamuseks. Eks linnavalitsus on mures ja sellest tuleb aru saada.

Ta lubas ka maskide jagamist, olete märganud, kas seda on tehtud?

Meie igatahes tegime koolis üleskutse ja saime vabatahtlikud maskide jagajad kokku.

Ida-Viru olukord on praegu kõige keerulisem. Kas inimesed ei või mässama hakata?

Ma ei usu. See eriline aasta on teinud inimesed kohanemisvõimelisemaks. Ma ei alahinda viirust, aga palju tekitatakse paanikat. Meie kõige suurem vaenlane on hirm. Kui inimesed hoiavad positiivset meelsust, liiguvad palju värskes õhus ja väldivad kontakte, siis läheb kõik hästi. Pool praegusest on põhjustatud vohama hakanud paanika lainest. Jah, on raske, kui inimene kaotab töö. Aga paanikat ja liigset hirmu ei ole vaja külvata.