JÄÄ EI KANNA | Lapsed kipuvad õrnale jääle, päästeamet on siiani ennetavalt reageerida jõudnud
Õrn jääkiht on möödunud päevadel veekogudele meelitanud teisigi lapsi, aga ka lemmikloomi. Ühtegi inimkannatanuga õnnetust õnneks juhtunud ei ole, küll aga juhtus eile üks traagiline õnnetus koeraga.
Nimelt said eile kella 13.15 ajal päästjad väljakutse Viimsi valda, kus rannast ca 20 m kaugusel oli koer läbi õhukese jää vajunud. Kohale kiirustanud päästjad jõudsid koerani u kella 13.41 paiku, kuid kahjuks ei pidanud koerakese jõud külmas vees elu eest võitlemisele vastu ning ta suri.
Kaht meest ja last varitses oht keset matkamist
Eile kell 15.12 sai häirekeskus teate, et Rae vallas Suuresta külas on metsamatka ajal läbi rabajärve õhukese jää vajunud kaks meest ning kaks last. Lähedal jalutanud inimesed tõttasid neile appi ning päästjate saabudes olid kõik vette kukkunud veest välja aidatud, kuid täiesti külmunud. Päästjad andsid kannatanud üle kiirabile, kes toimetas nad haiglasse.
Õismäel kaks juhtumit järjest
Esimene teade ohtlikust intsidendist jõudis Põhja päästekeskusele aga lõuna ajal, kui häirekeskusele teatati, et Õismäel kõnnib laps mööda õhukest jääd ning ei allu vanema korraldustele. Õnneks oli laps päästjate saabudes jäält siiski ära tulnud.
9. detsembril kell 18.32 said päästjad teate, et taaskord on Õismäel laps õhukesel tiigijääl. Laps tuli päästjate saabudes tiigilt ise ära ning talle tehti selgitustööd ja anti üle politseile, kes toimetas ta vanaema juurde. Vanaema lubas lapsega rääkida, et selline tegevus on ohtlik.
Jää ei kanna! Sellele minek on eluohtlik
Päästeamet paneb inimestele südamele, et kuna viimaste päevade miinuskraadid on Eesti siseveekogudele tekitanud esimese jääkihi, on see veel liiga õhuke ning inimest ei kanna. Esimene jää meelitab sageli ligi lapsi, kes mänguhoos unustavad, et nõrk jää peidab endas suurt ohtu.
„Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Esimene jää meelitab sageli ligi lapsi, kes mänguhoos unustavad, et nõrk jää peidab endas suurt ohtu. Arvestada tuleb sellega, et piisavalt tugeva jää tekkimine võtab aega ning nõuab püsivaid miinuskraade. Praegustes oludes jääle minnes võivad tagajärjed olla fataalsed,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Samamoodi tuleb tähelepanelik olla oma lemmikutega veekogude ääres jalutades. Piisavalt tugeva jää tekkimine võtab aega ning nõuab püsivaid miinuskraade. Läbi jää vajudes peab arvestama sellega, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps aga kaotab nii külmas vees teadvuse veelgi varem.
Seitsme aastaga hukkunud 13 kalapüüdjat
Palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis helistage viivitamatult numbril 112.
Päästeamet kutsub ettevaatlikkusele ka kalastajaid. „Sageli ahvatleb esimene jää ka kalastajaid, kuid siingi ei tohi unustada ettevaatlikkust. Ka kalameestel, kes esimesele jääle kipuvad, tuleb oodata, et veekogu kattev jääkaas muutuks piisavalt tugevaks,“ lisas Virkala. Statistika näitab, et viimasel seitsmel aastal on jääl kalastades hukkunud 13 kalapüüdjat.
Jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama sellega, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib eelkõige lastes tekitada elevust ja uudishimu. Seetõttu palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.
Päästeameti näpunäited: Kuidas käituda?
· Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi.
· Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
· Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle tagasi vinna ennast sinnapoole, kust tulid.
· Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.
