Tutvustame viit populaarseimat vandenõuteooriat, mida paljud inimesed kahjuks ikkagi usuvad, kuigi need on ilmsed valed.

Vandenõuteooria #1: 5G-side levitab viirust

5G-sidet ründavad vandenõuteooriad hakkasid levima juba ammu enne seda, kui maailma tabas koroonaviiruse kriis. Kuulutati, et see side tekitab ajukahjustusi, aitab manipuleerida inimmõistusega, ja muid ebareaalseid teooriaid. Neile toetudes oli vandenõulastel lihtne laiendada 5G-sidet puudutavat valeteavet, sest nii viirus kui ka 5G on pärit Hiinast, ja nii asutigi pandeemiaoludes seda laialdaselt kasutama.

Kuid seda vandenõuteooriat on lihtne ümber lükata, sest viiruste levimine elektromagnetilise spektri abil on bioloogiliselt võimatu. Elektromagnetiline spekter koosneb lainetest/footonitest, aga viirused on bioloogilised objektid, mis koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest. Ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab, et viirused ei saa levida mobiilsidevõrkude kaudu ja COVID-19 juhtumeid esineb kogu maailmas ka riikides, kus 5G-võrke ei kasutata.

Kahjuks ei takista sellised ilmselged faktid end aktivistideks pidavatel isikutel ja neid uskuvatel inimestel seda valeteavet levitamast. Ühendkuningriigis viis see koguni 5G tornide süütamiseni.

Vandenõuteooria #2: viirus töötati välja Hiina laboris

Kuna COVID-19 pärineb Hiinast ja epideemia algses epitsentris Wuhanis asub ka viroloogia instituut, mille teadlased on pikka aega uurinud nahkhiirte koroonaviiruseid, oli see kokkusattumus vesi vandenõulaste veskile. Nende sõnul pääses viirus teadlaste hooletuse tõttu laborist välja ja levis seejärel Hiinas ning hiljem kogu maailmas.

Alguses ilmus selle teooria alusel loodud tunnine lühifilm, mille autoriks oli Ameerika Ühendriikides asuv Inglise uudisteallikas The Epoch Times, mis on seotud Falun Gongi ususektiga, mida Hiina Kommunistlik Partei on pikka aega taga kiusanud. The Epoch Times nõudis, et COVID-it tuleb nimetada CCP (Hiina Kommunistliku Partei) viiruseks. See teooria muutus väga populaarseks ja sellest on kirjutanud isegi sellised meediahiiglased nagu Washington Post ja Times.

Mõnda aega uskusid seda vandenõuteooriat mingil määral ka viroloogia instituudi töötajad ise. Näiteks oli üks instituudi teadlane, tunnustatud viroloog ja varasema SARS-i puhangu ekspert Shi Zhengli, kes on aastaid koobastes nahkhiirte fekaaliproove uurinud, selle teooria pärast üsna mures. Paar päeva kontrollis ta ennastsalgavalt labori andmeid, veendumaks, kas sinna ei ole sattunud inimeksimusi. Ta tunnistas, et talle oli suureks kergenduseks, kui geneetiline järjestus näitas, et uus koroonaviirus ei sarnanenud ühegi Wuhani viroloogia instituudis valitud ja testitud viirusega.

Vandenõuteooria #3: koroonaviirusest pidi saama bioloogiline relv

Eelkirjeldatud vandenõuteooria vürtsikam versioon väidab, et COVID-19 mitte üksnes ei pärine laborist, vaid et Hiina teadlased töötasid selle välja kui bioloogilise relva läänemaailmaga võitlemiseks.

Teooria, et hiinlased ise töötasid viiruse välja, on eriti populaarne USA parempoolsete poliitikute seas. Vandenõuteooria sai sellise populaarsuse osaliseks tänu USA senaatorile Tom Cottonile ja ajakirjale The Washington Examiner (väga konservatiivne meediaväljaanne), kes selgitasid, et Wuhani viroloogia instituut on seotud Pekingi salajase bioloogiliste relvade programmiga.

Nüüd, kui teadlased on üheselt tõestanud, et SARS-CoV-2 on geneetilise järjestuse alusel täiesti loodusliku nahkhiire päritoluga viirus, saab selle teooria julgelt ümber lükata. Ajakirjal The Washington Examiner tuli oma originaaltöö esilehele lisada parandus, tunnistades, et see lugu ei vasta ilmselt tõele.

Vandenõuteooria #4: andmed COVID-19 suremuse kohta on moonutatud

Veel üks vandenõuteooria, mis on ka Leedus väga populaarne: COVID-19 nakatumise ja suremuse andmeid suurendatakse fiktiivselt, mistõttu pole mõtet järgida karantiinireegleid ega muid sotsiaalse isolatsiooni meetmeid. Valeteabe levitajate sõnul on meditsiinilised maskid, eneseisolatsioon ja sotsiaalne vahemaa üksnes kontrollmeetmed ning nakatunute „võltsarvude“ esitamisega tahetakse vaid inimesi hirmutada.

Kuigi nii räägivad paljud teadlikult või ebateadlikult seda teooriat uskuvad inimesed, peetakse selle müüdi algautoriks dr Annie Bukacekit, kelle etteastumist, milles hoiatati, et COVID-19 surmajuhtumite arvudega manipuleeritakse, vaadati YouTube'is enam kui veerand miljonit korda.

Ajalehe Rolling Stone reporterite uuringust selgus, et naine on tegelikult vaktsineerimis- ja abordivastase liikumise paremäärmuslik aktivist ning tema väited, et COVID-19 suremuse andmed on võltsitud, on tegelikult täiesti alusetud. Kuna paljudel riikidel puuduvad uurimisvõimalused ja inimressursid, on praegu tegelikud surmade ja koroonaviirusega nakatunute arvud tõenäoliselt palju suuremad, kui avaldatud arvud viitavad.

Vandenõuteooria #5: COVID-19 pole tegelikult olemas

Ja lõpetuseks – kirss tordil. Professionaalsete vandenõuteoreetikute sõnul on kõik surmad, pungil haiglad, inimeste jutustused sellest, kuidas nad koroonaviiruse käes vaevlesid, vaid pelk vale, sest COVID-19 polegi olemas ja see on lihtsalt globaaleliidi plaan kõigi inimeste vabadust piirata ning meie mõtted nende mustadelt töödelt kõrvale juhtida.

Valeinfo levitajad selgitavad, et see uus viirus pole tavagripist hullem. Kuid on teaduslikult tõestatud, et koroonaviirus on tavagripist poole nakkavam: koroonaviirusega nakatunud inimene võib nakatada 2 kuni 2,5 inimest, grippi nakatunud inimene aga ainult 1,3 inimest.

Pealegi võib koroonaviiruse inkubatsiooniperiood kesta kuni kaks nädalat, aga gripi puhul ainult kuni kolm päeva. Lisaks suurele nakkavusele võib koroonaviirus olla eriti ohtlik tervishoiusüsteemidele, sest kõigist juhtumitest vajab haiglaravi keskmiselt 19 protsenti patsiente, kui gripi korral on haiglaravi vajajaid ainult 2 protsenti. Nii et kuidas keegi ka üritaks tõestada, et viirust pole olemas, räägivad faktid vastupidist.

Mäng, mis arendab vale kindlust

Valeteabega võitlemiseks töötati välja erimäng „Bad News“. Leedus tutvustab seda algatust Debunk EU, mis ühendab meediat, ühiskonna ja riigi esindajaid võitlemaks propaganda ning valeuudiste vastu. Selle järele tekkis loomulik vajadus, kui avalikkuse huvi valeuudiste vastu suurenes.

Mäng „Bad News“ on üks alternatiivseid viise jõudmaks inimesteni, keda valeinfo mõju eriti ei huvita. Teatavasti on mängimine üks tõhusamaid ja üldtunnustatud teabe omandamise viise.

Kõnealune mäng hõlmab kuut väärinfo levitamise tehnikat, mida tegelikkuses laialdaselt kasutatakse ja need on lihtsalt mänguks kohandatud. Need on järgmised: esinemine teise isikuna (impersonification), emotsionaalne ärakasutamine (emotion), tüli õhutamine (polarisation), vandenõuteooria (conspiracy theory), diskrediteerimine (discreditation) ja trollimine (trolling). Mängus antakse Twitteri platvormil mängijale endale desinformaatori roll ja mängujuht õpetab teda samm-sammult, kuidas inimesi petta. Alguses vähehaaval, siis vale doosi järjest suurendades ja tegelikkust eirates.

Nüüd jääb üle vaid ise mängu proovida: getbadnews.delfi.ee. Leedu, Läti ja Eesti elanikud saavad juba nüüd mängus „Bad News“ oma vale kindluse proovile panna.

Jaga
Kommentaarid