Biden eelistas Austinit pikaaegsele favoriitkandidaadile Michele Flournoyle, Pentagoni kõrgele ametnikule ja Bideni toetajale, kes oleks olnud USA esimene naiskaitseminister. Biden kaalus ka endise sisejulgeolekuministri Jeh Johnsoni kandidatuuri, teatab Associated Press.

Karjääriohvitserina võib 67-aastane Austin kohata vastuseisu mõnede kongressi liikmete hulgas ja riigikaitsestruktuurides nende hulgas, kes usuvad, et Pentagoni tsiviil- ja sõjalise juhtkonna vahel peab olema selge piir. Kuigi paljud endised kaitseministrid on teeninud sõjaväes, on vaid kaks – George C. Marshall ja James Mattis – olnud karjääriohvitserid. Marshall oli lisaks ka välisminister.

Nagu Mattis, peaks Austin saama kaitseministrina töötamiseks kongressi erandi. Kongressi mõte oli kaitseministri ametit luues 1947. aastal tsiviilkontroll sõjaväe üle ja hiljuti erru läinud ohvitseridel keelati selle ameti pidamine.

Ühe allika sõnul oli Austini valiku taga soov valida parim võimalik isik, aga selle taga oli ka surve nimetada ametisse värviline isik.

Austin lõpetas 1975. aastal USA Sõjaväeakadeemia West Pointis ja on vormikandjana teeninud 41 aastat.

Biden on Austinit tundnud vähemalt sellest ajast, kui kindral juhtis USA koalitsioonivägesid Iraagis. Biden oli sel ajal asepresident.

2012. aastal sai Austinist armee esimene mustanahaline staabiülema asetäitja. Aasta hiljem hakkas Austin juhtima USA keskväejuhatust, kus ta koostas ja hakkas ellu viima USA Islamiriigi-vastast strateegiat Iraagis ja Süürias.

Austin läks erru 2016. aastal. Kongressi erandit on tal vaja seetõttu, et endine sõjaväelane peaks enne kaitseministriks saamist olema erus vähemalt seitse aastat. Näiteks Mattise puhul see erand tehti.