„Kevadel jäid nad sinna pikaks ajaks, seekord tulevad nad meie juurde ja paranevad üsna kiiresti,” ütles Eskilstunas asuva Mälari haigla intensiivraviosakonna peaarst ja meditsiinijuht Karin Frisell Rootsi Raadiole (SR).

Üks põhjus, miks raviajad on lühenenud on Friselli arvates see, et osatakse paremini käsitleda antikoagulante ning paljud patsiendid on saanud enne intensiivraviosakonda sattumist suure doosi kortisooni.

„Nad ei muutu superpõletikuliseks, nagu oli kevadel. Isegi kui iga päev tuleb kaks patsienti, saadame me üks või kaks päevas minema ja see on lootustandev,” ütles Frisell.

Ka Magnus Gisslén, kes on Göteborgi Sahlgrenska ülikoolihaigla nakkuskliiniku professor ja ülemarst, ütleb, et on märgata patsientide seisundi kiiremat paranemist ja seda, et rohkem patsiente, kellel on suur hapnikuvajadus, saavad hakkama hapniku andmisega nina kaudu.

Gissléni sõnul on hingamisaparaat ise seotud suurema riskiga ja pikendab ravi, kuigi on elupäästev, kui seda tõesti vaja on.

Lisaks paremale ravimite manustamisele ja sellele, et on selgeks õpitud, kes hingamisaparaati vajavad, usub Gisslén, et veel üks tegur mis raviaega lühendab, on see, et rohkem patsiente otsib kiiremini abi.

„Me oleme märganud, et paljud patsiendid, kes otsivad arstiabi ja hospidaliseeritakse, tulevad nüüd veidi varem, enne kui jäävad väga haigeks. Ja paljudel juhtudel võib siis kiiremini paraneda ja kiiremini koju minna,” ütles Gisslén.