2019. aasta novembris kiitis Vabariigi Valitsus heaks ettepaneku Arktika Nõukogule taotlus esitada. Välisministeeriumi juhtimisel valmistas alates 2020. aasta jaanuarist taotlust ette ametkondadevaheline töörühm. Töörühma kuuluvad ministeeriumite, Riigikantselei, Riigikogu väliskomisjoni, Vabariigi Presidendi Kantselei, Euroopa Parlamendi, Kaubandus-Tööstuskoja, mõttekodade, Teaduste Akadeemia ja ülikoolide esindajad.

Arktika kestliku arengu tagamine ei peaks olema ainult Arktika riikide ülesanne, vaid ka teiste (eriti Arktika lähedal asuvate) riikide vastutus, märgib välisministeerium. Selle edendamine vajab riikidevahelist koostööd ja ulatuslikku poliitilist toetust.

VÄLISMINISTEERIUM PÕHJENDAB VAATLEJARIIGIKS PÜRGIMIST JÄRGNEVALT:

Eesti on kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik. Arktikas toimuvad arengud mõjutavad meid otseselt. Eesti valdkondlikel teadmistel, pikaajalisel polaaruuringute kogemusel ja leidlikul lähenemisel on Arktika kestliku arengu toetamiseks palju pakkuda. Seepärast taotleb Eesti välisministeeriumi teatel ka Arktika Nõukogu vaatlejariigi staatust.

Miks kandideerime?

Meil on, mida Arktika Nõukogule pakkuda. Eestil on Arktikas toimuvate arengute küsimustes kaasa rääkimisel pakkuda pikaajalistel uuringutel ning praktilistel kogemustel põhinevaid lahendusi regiooni jätkusuutliku keskkonna ja inimeste heaolu arengu toetamiseks.

Tunnetame kliimamuutusi vahetult. Arktika on üleilmsete kliimamuutuste lakmuspaber. 2020. aasta juulis mõõdeti Arktika ajaloo kõige kõrgem temperatuur. Vaja on kiiret ja teaduspõhist tegutsemist. Eesti on tõestanud, et leidlike ja jätkusuutlike lahenduste jaoks ei ole riigi suurus määrav. Asume kliimamuutuste katselava, Läänemere, kaldal, mis muudab paljud siin leitavad lahendused Arktika jaoks kiiresti rakendatavaks.

Seisame Arktika rahvastele geograafiliselt ja kultuuriliselt lähedal. Meie asukoht mitme piirkonna ristumiskohas, pikaajaline polaaruuringute kogemus ja soome-ugri juured annavad meile ainulaadse arusaama Arktika põlisrahvastest ja nende huvidest.

Meil on nutikad ettevõtted ja uudsed lahendused. Mitte ainult Eesti teadlastel ei ole Arktika Nõukogu töösse palju anda. Eesti ettevõtted – näiteks e-tervise või puhta tehnoloogia vallas – saavad Arktikale pakkuda uusi ja tõhusaid lahendusi.

Miks sobime vaatlejariigiks?

Meil on Arktika uurimisel teadmised ja pikk ajalugu. Paljud esimesed polaaruurijad pärinesid praeguselt Eesti territooriumilt. Eesti etnograafide, lingvistide ja folkloristide üks fookusi koostöös Ungari ja Soome kolleegidega on aastakümneid olnud Uurali regiooni, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvastel. Oleme läbivalt huvitunud polaaraladest – noore iseseisva riigina allkirjastas Eesti 1930. aastal Svalbardi lepingu. Ka hiljem tegelesid paljud Eesti teadlased polaaruuringutega ja iseseisvuse taastamisest alates oleme Arktika teemadega tegelenud mitmel eri tasandil. Oleme Arktikale pühendunud ka Euroopa Liidu liikmena – Eesti toetab Euroopa Liidu Arktika-poliitikat ning osaleb mitmes EL-i rahastatavas Arktikaga seotud programmis.

Meie teadlaste leide saab Arktikale hõlpsasti kohandada. Seda tõestab tõsiasi, et paljude rahvusvaheliste programmide (sh Horisont 2020) raames Eesti teadlaste initsiatiivil ja kaasabil loodud teadmine ja lahendused on jõudnud ka Arktika Nõukogu juures töötavate töörühmadeni. Eesti ülikoolide kompetentsi polaaruuringute vallas kasutab oma uurimisprogrammides terve rida Põhjamaade, Venemaa ja mitmete teiste riikide uurimisasutusi ja ülikoole. Näiteks Eesti vetes toimunud väga kiired muutused jääkatte kestvuses, liiva- ja kruusarandade reaktsioon neile ning muutused ekstreemsetes veetasemetes pakuvad haruldast võimalust mõista, kvantifitseerida ja modelleerida samalaadsete muutuste mõju arktilistes randades.

Kasutame kaasaegse meditsiini potentsiaali. Maailma suurim Siberi rahvaste geneetiline andmebaas paikneb Eestis. Koos rahvusvaheliselt tunnustatud pädevusega geneetikauuringute ja personaalmeditsiini vallas lubab see anda inimestele tagasisidet nende geneetilistest erisustest tulenevate haigusriskide ja võimalike sobivate raviskeemide kohta. Eesti teadlaskond suudab kiiresti koguda ja analüüsida geeniproove, mille analüüs võimaldab arvestada haiguste ennetamisel ja ravimisel geneetilisi iseärasusi.

Me saame aidata luua e-Arktikat. Tänu oma kogemustele ja teadmistele ühiskonna digitaliseerimise vallas saab Eesti aidata polaarkogukondadel minna üle kättesaadavatele ja kuluefektiivsetele digilahendustele. Näiteks e-tervise süsteem, tervise infosüsteem ja patsiendiportaal ning digiregistratuur teeks meditsiiniteenused kättesaadavaks ka seal, kus taristu on puudulik. Taolised lahendused aitavad omakorda elavdada kohalikku majandust ja ettevõtlust.

Meid ühendavad keelelised sidemed. Asjatundlikkus erinevate põhjarahvaste keelte (nii soome-ugri rahvaste kui ka Siberi rahvaste) ja lingvistiliste uuringute vallas võimaldab peegeldada nende minevikus toimunud protsesse, sealhulgas kliimatingimuste muutumist, mida ei ole võimalik taastada teiste meetoditega. Selle üheks aluseks on Eesti geneetikute, inimgeograafide ja sotsiaalteadlaste ainulaadne ühine kompetents, mis võimaldab mõista põlisrahvaste liikumisega seotud ja neid juhtivaid protsesse – nii kliima muutumise kui ka sotsiaalmajanduslike muutuste tagajärjel.

Meie ettevõtete pakutav sobib Arktikasse. Lisaks digilahenduste pakkujatele on Eestis mitmeid ettevõtteid, kelle tegevus ja toodang sobivad arktilisse kliimasse ning võivad olla kasulikud kohapealse elukvaliteedi parandamiseks. Neid esineb kõige enam sellistes valdkondades nagu laevaehitus, puhtad tehnoloogiad, mere infosüsteemide arendus, kalandus ning transport ja logistika. Eestis toodetakse Arktika tingimustesse sobivat seire- ja navigatsioonitehnoloogiat, meremärke ning metallitöö tooteid sadamate tarvis, samuti geograafilisi infosüsteeme, antenne ja maapealseid satelliidijaamu.

ARKTIKASSE SUUNDUB KA ADMIRAL BELLINGSHAUSEN

Maailmarändur Tiit Pruuli on lisaks sellele välja kuulutanud Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni Arktikasse algusega 2021. aasta suvel. “Plaanis on läbida ühe hooajaga nii loode- kui kirdeväil, mida on varem suutnud vaid kaks purjejahti,” rääkis Pruuli raamatu esitlemisel Antarktika-reisist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid