Ülar alustas farmis tööd juba 1994. aastal, kui tekkis võimalus hakata juhtima 150 loomaga Kärla põllumajandusühistut. Loomapidamine ja talutööd on talle alati meeldinud, seega haaras ta rõõmsalt võimalusest kinni. Aastate möödudes kari aina suurenes ja 2005. aastal ehitati suur vabapidamise laut. Piimafarm kuulus vahepeal küll välisinvestoritele, kuid alates 2019. aasta detsembrist on talu täielikult Tänakute käsutuses. „Ma olen siin farmis veetnud üle 20 aasta. Minu lapsed on siin üles kasvanud. See farm on meie kodu ja ma ei kujuta ennast ette kusagil mujal kui ainult siin,“ kinnitab Ülar ning lisab, et perega üheskoos otsustati ka investorid välja osta ja päris oma asjaga tegelema hakata.

Koos Ülariga tegutseb piimafarmis ka tema poeg Janar, kes tuli juba 5-aastasena koos isaga lauta tööle. Poja suur soov loomadega tegeleda mängis rolli ka tema elukutse valikul. Nüüd vastutabki maaülikooli loomakasvatuse magistrikraadiga Janar just loomakarja eest. Abiks on tal sama haridusega elukaaslane Triin. Peretütar tegeleb palgaarvestusega ja pereema personaliga.

Peale pererahva töötab farmis ligi 40 inimest, peamiselt kohalikud. „Meie soov on edendada kohalikku kogukonda ja pakkuda tööd kõikidele huvilistele. Farmis on ju tore ja vahva töötada,“ lisab peremees. Tema sõnul on tegu ka väga kiirelt areneva valdkonnaga, kus kindlasti kunagi tööst puudu ei tule, ainult töötahet on vaja. Perepoeg teab rääkida, et rutiinsete tegevuste sekka satub ka vahvaid seiklusi. Näiteks meenutab ta päeva möödunud suvest, kui mullikad panid aedikust punuma. Neid otsiti tunde, leides ainult üksikuid jälgi siit ja sealt. Just siis, kui jaks oli lõppemas, leiti terve kari paksust metsast üheskoos jalutamas.

Efektiivsuses peitub edu võti

Oma pika karjääri jooksul ei ole Ülar kunagi äratuskella vajanud. „Ma tõusen igal varahommikul rõõmsa meelega, kuna saan teha just seda, mis mulle kõige enam meeldib – saan tegeleda loomadega,“ tõdeb Ülar ja lisab, et loomakasvatuses ei ole kunagi ühtegi samasugust päeva. Koos tehnoloogiaga muutuvad ka tööd, tulevad uued väljakutsed ja töövõidud. Lisapõnevust pakub seegi, et tänu uuendustele ja muudatustele paraneb iga päev loomade heaolu ning töö muutub efektiivsemaks ja paremaks. „Paratamatult elame sellises maailmas, kus efektiivsuses peitub edu võti,“ arvab ta. „Tehnoloogia võimaldab meil oma tööd paremini hinnata ning moodsamaks ja tulusamaks muuta, et turu praeguse hinnapoliitika juures üldse ellu jääda.“

Uuenduste tegemisel on peamiseks eesmärgiks loomade heaolu. Mida paremini tunneb ennast loom, seda kvaliteetsem on piim. Selleks on laudas suured ventilaatorid, et loomadel oleks rohkem puhast õhku. Loomade asemetel kasutatakse matte, et neil oleks mugavam ja parem lesida, lisaks kontrollitakse pidevalt sööda kvaliteeti. Laudas on ka separeerimismasin. „Kui enne kasutasime loomade all ainult kallist saepuru ja höövlilaastu, siis nüüd on meil laudas väga rohelise mõtlemisega masin, mis pressib loomasõnnikust liigse vee välja ja kuivatab allesjäänud massi. Järele jääb sõmer poolsõnnik, mis lähebki loomadele alla,“ selgitab peremees. Tegu on tõelise taaskasutusega, millest võidavad kõige enam just loomad ise.

Oluline osa on lüpsiplatsi arendamisel, et seal oleks nii loomadel kui ka lüpsjatel hea ja mugav olla ning tööd teha. Näiteks on udarate puhastamine enne lüpsi mehhaniseeritud ja aasta lõpus lisandub loomanisade desinfitseerimise masin, mille tööd teeb praegu veel inimene.

Õnnelik kari annab rohkem piima

Farmi piimakarjas on 920 lehma, millest lüpsis käib ligi 800 looma. Põhitõug on küll klassikaline mustakirju Eesti holstein, kuid karjas leidub ka Eesti punase esindajaid. Suurem osa Janari päevast möödubki laudas loomade juures. Elu jooksul on ta läbi proovinud kõik laudas olevad ametid ja teab täpselt, kuidas karja eest hoolitseda. Praegu on Janari igapäevane põhifookus just piimamahu suurendamisel, selleks järgib ta hoolikalt loomade söötmise koguseid, nende söömist ja sööda sisaldust. Vastavalt piima kvaliteedile teeb ta vajalikke korrektuure. Kokkuvõtlikult arvab Janar, et tema töö eesmärk on ikka see, et kari oleks terve ja loomad õnnelikud, siis annab kari ka rohkem piima.

Piimakarussell

Märkimisväärse piimakarja lüpsmiseks kasutatakse 32-kohalist karusselli, mida Ülar nägi esimest korda Saksamaal. Talle meeldib väga selle töökindlus ja efektiivsus. See on vaikne ja töötab rahulikus tempos, mis sobib nii loomadele kui ka lüpsjatele. Karussell lüpsab ühes tunnis keskmiselt 150 looma. Praegu käivad kõik loomad kolm korda päevas lüpsis ja ühe lüpsi pikkus on 6–7 tundi.

„Saaremaa farmi elu on selline, et enamik asju peab ikka ise oskama ära teha, kuna abi ei ole nii kerge tulema,“ teab perepoeg rääkida ja meenutab kevadist seika, kui lüpsikarussell läks öösel katki ajal, kui kogu saar oli lukus, ning tehnik elas mandril. Lehmad jäid karussellile lõksu ja hakkasid magama jääma. Nii tõmmatigi karussell traktoriga tööle, et loomad saaksid maha. Katkine mootor võeti isekeskis lahti ja tehti korda, et lüps saaks toimuda kuni tehniku tulekuni.

25 tonni valget kulda päevas

Praegu on piimakogused poegimiste tõttu väiksemad kui tavaliselt. „Iga päev saadame tööstusesse 25 tonni piima, mida on vähem, kui sooviksime,“ nendib Ülar. Suvel on piimakogused uhkemad ja siis saadetakse Saaremaa Piimatööstusesse iga päev 29–30 tonni rammusat kohalikku piima, mis teeb neist Mo Saaremaa piimatööstuse ühe suurema varustaja.

Lähitulevikus sooviks Ülar ehitada loomadele veel suurema lauda, aga tõdeb, et selle soovi täitumisega peab veel veidike ootama. Samas, ega väga palju suuremaks minna ei saa, kuna maagaasivarud panevad piirangud ette. Üks on aga kindel – tulevikus igatahes näeb kogu Tänaku pere ennast siinsamas tegemas just sedasama.