Kuigi mees on kaasa löönud nii Viacomi kui Warner Brosi juures, siis oli prantsuse dokumentaalfilm "Ühe suve kroonika" see, mis teda käesolevat projekti inspireeris tegema.

Möödunud aasta veebruaris istus Trepca oma autosse ja sõitis Los Angelesest New Yorki. Teel vestles ta võõraste inimestega, kellega ta peatuste jooksul kohtus, vahendab Yahoo.

"Igas osariigis, igas linnas, kus ma peatusin ja kedagi kohtasin, küsisin kõigilt sama küsimust: kas sa oled õnnelik?" selgitab mees. "Siis ma ei teadnud seda, aga see küsimus on tõepoolest nagu aken inimese hinge."

Trepca mõistis projekti olulisust, kui ta kohtas Utah' Sand Hallow veehoidlas meest, kes filmitegija erakordsel moel oma maailma kutsus.

"Me sõistime tema ATV-ga läbi liivaluidete. Pärast sõitu ütles ta mulle, et kui ma tõesti tahan teada, mis teda õnnelikuks teeb, siis võiksin talle külla minna. Kõik mu vanemate õpetused sellest, et võõrastega ei tohi kaasa minna, olid mu peast pühitud. Ma usaldasin seda meest ja ma usaldasin seda dokumentaali."

See oli filmitegija jaoks üks avardavamaid kogemusi, kuna see oli üks esimesi kordi, kui ta lähenes võhivõõrale, küsis temalt üheainsa küsimuse ja õppis tänu sellele vastleitud tuttavat nii hästi tundma. Edasi rändas Trepca läbi Ameerika ja India. Kuigi võõrastega kontakti loomine ei olnud alati lihtne, siis peaaegu iga vestlus oli lõpuks erakordselt aus ja haavatav.

"Kui sa lähened võõrale inimesele ja küsid kohe seda küsimust, siis kõik nende isiklikud lood, kogu elukogemus kerkib esile ja nad hakkavad mõtlema kõigele, mida nad korda on saatnud. Väravad avanevad ja sa pead inimestele andma lihtsalt võimaluse rääkida. Ja ma luban, et nad räägivad sulle tõelise ja ausa loo."

Seda tõestavad Trepca kõige enam vaatamisi kogunud videod. Näiteks rääkis üks India naine, keda nüüd "päikeseloojangu tüdrukuna" tuntakse, et ta oli just kodust ära jooksnud.

Teine naine Conneticutist jagas, et ta oli hiljuti ajuoperatsioonil käinud. Need on asjad, mida inimesed reeglina pärast paari minuti pikkust tutvust võõraga ei jaga.

"See dokumentaalprojekt on lõputu. Ma arvan, et maailmas on seitse ja pool miljardit lugu. Usun kogu hingest, et kõigil on oma lugu. Ja mitte lihtsalt huvitav, vaid selline, mis on väärt Oscarit."

Ta lisab: "Kõige olulisem õppetund on see, et kõige õnnelikumatel inimestel, keda kohtasin, ei ole olnud kõige õnnelikumad elud." See on julgustav meeldetuletus neile, kes praegustel pretsedenditutel aegadel väljakutsetega silmitsi seisavad.

"Väga lihtne on jääda kinni kõigesse sellesse, mis maailmas toimub. Kuid lõpuks on maailm nagunii meie õlgade jaoks liiga raske. See raskus ei ole meie kanda. Need probleemid on olulised, kuid head asjad, mis maailmas juhtuvad, kaaluvad halva üle. Maailm on kaunis paik."

Ootame positiivseid lugusid ja vihjeid inspireerivate inimeste kohta, sest head lood on jagamiseks. Kirjuta meile jagamehead@delfi.ee!

Sa tead kedagi, kes on ehe näide inimlikust suurusest ja isetusest? Kedagi, kes kriisi kiuste või just tänu sellele on ägedale ideele elu sisse puhunud? Kedagi, kelle mõtted ja energia annavad kogukonnale uue hingamise? Kedagi, kes muutis enda elu tundmatuseni? Vahest oled sa ise just üks sellistest?