Kõrgemas Kunstikoolis Pallas kaasprofessorina töötav maalikunstnik Sirje Petersen selgitab, et kunsti funktsioon ei ole vaid ilu luua, kuigi esteetilisel hinnangul on kunsti vastuvõtul suur osa. "Meie tunnetatud ilukogemus aitab meil ennast ümbritsevas maailmas hästi tunda. Kui tunneme ära kunstniku loodud teose ilu, mõistame autori tundeid ja mõtteid, mille kaudu saame teadlikuks enese inimlikkusest." Kuid kunstil on teisigi funktsioone. "Kunst kui teraapia võiks sisendada heaolutunnet ja võimaldada murettekitavatel teemadel selgelt mõelda," lisab Petersen.

Ka Veenre usub, et looja meeleseisund kajastub tema loomingus. Ta on tänulik, et leiab ehetest nii hingerahu, eneseteostuse kui ka sissetuleku. "Olen alati uskunud, et ehtekandja tajub, kui need on loodud õnneliku inimese poolt."

Tanel Veenre omanimelise kaubamärgi ehetega

Ilu väärtus käesoleva aasta kontekstis

Lõppev aasta on tõmmanud pidurit erakordsete elamuste jahtimisele, mistõttu on meil tulnud aeg maha võtta ja leida sellist ilu, mis hingele kergesti kättesaadav oleks. Ka rõõmu leidmine argises võiks olla oskus omaette.

Petersen nendib, et tänavu on inimeste vajadus piirangute ja sünguse tõttu kunsti ning loovuse järele kasvanud, mis omakorda toob endaga kaasa kaugemaleulatuvaid nähtuseid. Ta usub, et looja ja ühiskonna seoste kaudu sünnivad uued ja ägedad kunstiteosed, mis aitavad meil näha tõe ilu. See aga on väärtus omatte.

Veenre annab mõista, et on tõepoolest valiku küsimus, millises maailmas me elada otsustame. "Hingerahu algab iseendast ning kui see on leitud, siis olgu õues kaamos või kaos, alati on võimalik minna oma sisemise sillapea juurde ja lasta kõigel koledal mööda minna, varbad rahulikult vees ja pilk pilvedel."

Loomemaailm pakub tröösti

"Konkreetne näide elust enesest on see, kui 1992. aastal hävis tulekahjus minu kümne aasta looming ja kõik vajalik edasiseks tegevuseks. Ainus, mis aitas sellest üle saada oli alustada algusest," meenutab Petersen. Ta on varem öelnud, et oma loomingu hävimise traagikaga leppimiseks ja enese säilitamiseks tuli musta masendust musta huumoriga ravida. Nii pidi kunstnik hakkama n-ö jalgratast otsast peale leiutama. Rattast saigi elu ülesehitamise sümbol, mis kajastub ka tema loomingus. Ka elu traagikasse on võimalik mänguliselt suhtuda, tõestab kunstnik.

"Jalgratta leiutamine XV", 1992, autor: Sirje Petersen

Loomemaailm on justkui turvaline paik, kuhu selle elanik vajadusel varju võib minna, nõustub ka omaenda paradiisiaeda valitsev ehtekunstnik. "Kui võtan oma stuudios kätte tüki eebenipuud - silitan ja voolin seda - sumbub kõik ümbritsev müra. Vormid peopesal avanevad nagu orhideed, mille kaudu pääsen iseenda Eedenisse."

Iluloojad ja tagasiandjad

Peale individuaalse loometöö annab Petersen oma teadmisi edasi noortele kunstitudengitele Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonnas. Heategevusse on ta panustanud nii oma tööde kui ka õpilaste kaudu, keda ta juhendanud on. Teiste seas on ta kaasa löönud Maarja Küla ja "Parima noore ettevõtja" projektides.

Esimese koroonalaine ajal kogus Tanel Veenre Jewellery toidupangale üle 2000 euro. Edasi hakkas idanema idee, mille tulemusel on kaubamärgil nüüd enam kui 40 heategevustoodet, mille müügist 20% läheb erinevatele organisatsioonidele. Sellele järgnesid mitmed teisedki koostööd: Minu Unistuste Päev, Noore Ehte Fond, MTÜ Lapsele Vanemad, Vähihaigete Laste Vanemate Liit ja Kiusamisvaba Kool. "Mulle meeldib mõte, et kasvatan ka klienti, kes teab juba ehet soetades, et teeb tegelikult head ka maailmale," ütleb Veenre ja lisab lõbusalt: "Õnnetunde tekitamine on igati jätkusuutlik tegevus."

Ootame positiivseid ja inspireerivaid lugusid ning vihjeid, sest head lood on jagamiseks. Kirjuta meile jagamehead@delfi.ee!

Sa tead kedagi, kes on ehe näide inimlikust suurusest ja isetusest? Kedagi, kes kriisi kiuste või just tänu sellele on ägedale ideele elu sisse puhunud? Kedagi, kelle mõtted ja energia annavad kogukonnale uue hingamise? Kedagi, kes muutis enda elu tundmatuseni? Vahest oled sa ise just üks sellistest? Võibolla on sinu naabruskonna hingeks hoopis mõni loom?