Abiy Ahmedi valitsus on püüdnud summutada mässu Tigray Rahvavabastusrinde (TPLF) - võimsa, rahvuspõhise partei poolt, mis domineeris keskvalitsust 1991. aastast kuni Abiy võimuletulekuni 2018. aastal, vahendab Reuters.

Ta ütles, et laupäeva õhtul võtsid föderaalväed mõne tunni jooksul pärast sealse pealetungi alustamist Tigray pealinna Mekelle üle kontrolli, pühkides hirmud pikale venivatest lahingutest poole miljoni elanikuga linnas.

Valitsusjuhi sõnul on tegemist siseriikliku küsimusega, mistõttu ta keeldus konflikti ajal ka rahvusvahelistest vahenduspakkumistest, öeldes laupäeval, et föderaalpolitsei püüab TPLF-i kurjategijaid kiiresti arreteerida ja kohtu ette tuua.

TPLF-i juht Debretsion Gebremichael ütles aga laupäeva õhtul Reutersile, et nende väed jätkavad võitlust, luues sellega väljavaate, et konflikt võib siiski venima jääda.

Arvatakse, et pärast lahingute algust 4. novembril tapeti tuhandeid inimesi ja ligi 44 000 põgenes Sudaani. Konflikt on olnud kaks aastat tagasi ametisse astunud Abiy jaoks järjekordne proovikivi, püüdluses hoida koos etnilisi rühmi, mis moodustavad 115 miljoni elanikuga Etioopia.

Võimalik jätk sissisõjana

Aafrika diplomaadid ja eksperdid on hoiatanud, et kiire sõjaline võit ei pruugi aga tähendada konflikti lõppemist.

TPLF on ajalooliselt tuntud oma sissivastupanu poolest. Tigray mägine maastik ning piirid Sudaani ja Eritreaga aitasid rühmitust ka pikas võitluses marksistliku diktaatori Mengistu Haile Mariami vastu, kelle nad 1991. aastal kukutasid.

TPLF ja naaberriik Eritrea võitlesid koos Mengistu vastu, kuid pärast Eritrea iseseisvumist 1993. aastal hakkasid suhted hapnema. 1998. aastal puhkes piiritüli, mis kasvas üle sõjaliseks konfliktiks, ja sestsaadik näeb TPLF Eritreas oma surmavaenlast.

Abiyga sõlmis Eritrea aga 2018. aastal rahulepingu, pälvides selle eest Nobeli rahupreemia.

Eritrea pealinnas Asmaras toimus laupäeva õhtul kuus plahvatust, teatas USA välisministeerium, ehkki jääb ebaselgeks, kas need on seotud Tigray konfliktiga. Välisministeeriumi postituses ei mainitud plahvatuste põhjust ega asukohta.

Tigraya väed tulistasid Eritreasse rakette 14. novembril.

TPLF, kes taunib Abiy sooje suhteid Eritreaga, süüdistas Asmarad vägede saatmises Tigraysse Etioopia valitsusvägede poolele võitlema.

TPFL valitsust ei tunnusta

TPLF süüdistab Abiyt ka selles, et viimane soovib tsentraliseerida võimu Etioopia kümne piirkonna arvelt. Tänane põhiseadus annab piirkondadele laiaulatuslikud volitused muu seas sellistes küsimustes nagu maksustamine ja julgeolek.

Abiy ise on eitanud, et soovib võimu tsentraliseerida.

Tänavu lükkas Abiy augustis kavandatud valimised COVID-19 pandeemia tõttu edasi järgmisesse aastasse. TPLF nimetas seda võimuhaaramiseks ja korraldas septembris iseseisvalt piirkondlikud valimised, teatades, et nemad enam föderaalvõimu ei tunnusta. Abiy valitsus nimetas Tigray valimisi ebaseaduslikeks.