Esimesena astus selle partei pealiini trotsiva sammu oluline erakondlane, kunagine keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler. Täna hommikul on aktsiooniga liitunud ka varemgi Isamaa pealiinile omaenese seisukohti eelistanud Viktoria Ladõnskaja-Kubits ning tuntud näitleja Üllar Saaremäe.

See tähendab, et Isamaa 12-liikmelisest parlamendiesindusest on tubli veerand erakonna peajoonele selja keeranud.

Valitsuskoalitsiooni jaoks ei tee asja paremaks ka tõik, et referendumi poolele on võitmata ka Isamaa riigikogu fraktsiooni kuuluv Mihhail Lotman. "Ma ei toeta praegust formuleeringut, olen skeptiline," vastas too Delfi reporteri küsimusele, kas on plaanis referendumi poolt või vastu hääletada.

Eristujad või siseopositsionäärid?

Aivar Kokk on aga Isamaa parlamendisaadikute seast üks neist, kes ütleb referendumile "jah". Teisitiarvajate kohta ei ütle ta muud, kui vaid seda, et igal riigikogu liikmel on õigus oma arvamusele.

"Kui referendum tuleb ja iga inimene on oma otsuse juures, ei saa kuidagi öelda, et keegi peaks üht- või teistpidi mõtlema," märkis Kokk laiemas plaanis. "Soov ongi kuulda elanikkonna arvamust, mitte öelda, kuidas inimesed arvama peaks."

Erakonna peasekretär ja Isamaa riigikogu fraktsiooni juht Priit Sibul märkis, et on parlamendisaadikute rahulolematusega kursis ning nähtavad seisukohavõtud ei tule üllatusena. Suurt konflikti selline käitumine tema sõnul ei tekita. "Seda skepsist on väljendatud ka varem fraktsiooni koosolekutel. Eks jääme ootama, kui eelnõu jõuab riigikogu päevakorda, eks me siis arutame asja läbi," sõnas Sibul.

Referendumi läbiviimist toetab ka Sven Sester, kes toonitas, et partei seisukohaks on siiski üldistes joontes defineerida abielu kui mehe ja naise vahelist suhet. Referendumivastaste suhtes oli tal nii palju märkida, et eriarvamuste esilekerkimine näitab parteid positiivsest küljest.

"Mis puudutab eriarvamusi, siis erakonnas ei ole see kunagi tabu olnud. Pigem on see märk küpsest parteist, kes on võimeline sisemiselt diskuteerima erinevatel teemadel ning vajadusel ka läbi demokraatlike hääletuste kujundama enamuse seisukoha," märkis riigikogulane. "Muide, demokraatiast rääkides, siis eriarvamuste üheks heaks näiteks erakonnas on Tartu rahu ja Eesti idapiiri teemad, kus suisa erakonna esimees ise on selles küsimuses niinimetatud „siseopositsioonis“ ning see ei muuda samas erakonna enamuse tahet ning kõik on võimelised koos töötama."

Kiisleri postituse pealkiri on järgmine: "Populistlike rahvaküsitluste korraldamine Eestis lõhestab ühiskonda, mitte ei suurenda selle sidusust. Rahvaküsitluse korraldamisega avame pandora laeka, mis toob endaga kaasa üha uusi ja uusi katseid demokraatia sildi all polariseerivate teemadega ühiskonda lõhestada."

Isamaa fraktsiooni aseesimees Tarmo Kruusimäe leiab, et säärase vastuliikumise näol on tõenäoliselt tegemist osati eesmärgiga "suhteliselt väheste vahenditega palju fame'i" koguda.

"Nende seisukohad ja arvamused kujunevad vastavalt olukorrale. Esmalt oli selline agenda, et kui samasooliste abielu võimalus on tagatud, tuleb õnn õuele ja rahval on hää meel. Nüüd siis selgus, et neile meeldib esindusdemokraatia, mitte otsedemokraatia. Nad suhtuvad sellesse küsimusse loovalt ja loomulikult on neil üks eesmärk see, et saada suhteliselt väheste vahenditega palju fame'i," märkis Kruusimäe. "Eks nende seisukohad ole paljudele arusaamatud - nii erakonnakaaslastele kui teistelegi. Pole selge, mis nende pikem plaan on."

Siseopositsiooniks Kruusimäe "ei"-ütlejaid ei nimetaks - see olevat meelevaldne. Tema silmis on lihtsalt tegemist ühendusega, mis proovib eristuda. Siiski ei arva ka tema, et seisukohtade lahknemine oleks sedavõrd drastiline, et ühiselt edasi tööd ei saaks teha.

Vastuseisjate rida on kirju

Üks abielureferendumile "ei" ütlejatest - Siim-Valmar Kiisler - märkis Delfile, et "fame'i" koguvad referendumi kontekstis vaid äärmuspopulistid.

"Meie soov on, et seda referendumit ei toimuks," vastas Kiisler Kruusimäe kriitikale vastandujate eesmärkide kohta. "Sellise küsimusega ei ole sel mingit väärtust. Väärtus seisneb siin vaid äärmuspopulistide jaoks, kes saavad sellega "fame’i". Tavalise inimese jaoks ei ole sellele mingit elujärge parandavat tulemust."

Ta märkis, et vastandujate seas on üle terve poliitilise skaala nii neid, kes oleksid abielu definitsiooni muutmise poolt, neid, kes oleks selle vastu, kui ka neid, kes ei soovi sellele küsimusele üldse vastata.

"Inimesi ühendab see, et nad ei pea seda referendumit heaks mõtteks," märkis Kiisler tänase kriisi kontekstis. "Mina isikuna - ei saa teiste eest rääkida - olen väljendanud, et abielu praegune definitsioon on sobiv ning seda ei peaks muutma."

Ka Kiisler ei näe, et Isamaa liikmete "ei"-ütlejad tekitaksid partei sees mingisugust lõhestatust.