EUROOPA ERISAADE | Poola ja Ungari vetostavad EL-i pandeemia-eelarvet, ka Eesti loodetud summasid. Kas saabub suur kriis või ostetakse nad ära?

Mida toob Joe Bideni võimule saamine EL-USA suhetesse? Kes Eesti eurosaadikutest kurvastab, kes rõõmustab?

Juba jaanuarist peaks kehtima hakkama uus EL-i eelarve, millele lisandub enneolematu koroonakriisi majandusmõjude leevendamiseks mõeldud taaskäivitusfond. Eesti ootab samuti EL-ilt suur summasid, et majandust turgutada. Kuid Poola ja Ungari on pannud eelarvele veto, sest pole nõus, et vahendite kasutamise tingimuseks tehti õigusriigi nõuetest kinni pidamine. Euroopa Parlament on terve sügise korranud, et õigusriigi küsimus on punane joon, millest ei loobuta. Delfi „Euroopa Erisaate“ stuudios räägivad Yana Toom, Jaak Madison ja Sven Mikser, mis patiseisust edasi saab. Kuid enne seda analüüsivad nad Euroopa-USA suhete tulevikku Joe Bideni võimule saamise valguses, kes rõõmustab, kes kurvastab? Saatejuht on Raimo Poom.

Jaak Madison nentis, et EL-i eelarve patiseisu lahendamisega on tõesti kiire juba. „Viimastel päevadel olen kuulnud, et Euroopa parlament plaanib erakorralisi istungeid mõni päev enne ja mõni päev pärast jõule. See võib olla üks põhjus. Fakt on see, et kiire asjaga on.“

Ta arvustas teravalt Euroopa Parlamendi juhte, kes on öelnud, et õigusriigi küsimuses sammu tagasi ei tehta. „Nagu näha ei saa nad aru, et Poolal ja Ungaril oli seaduslik õigus panna veto, kui nende õigusi kahjustatakse jutumärkides õigusriigi põhimõtte panemisega rahastuse saamise tingimuseks. Rahastuse saamiseks, mis on EL-i maksumaksja raha, sealhulgas ka Poola ja Ungari maksumaksja raha.“ Rääkis Madison.

EKRE eurosaadiku sõnul võib see kaasa tuua kriisi järgmisel aastal. „Euroopa Parlament on nii ülbe, et ühtegi sammu tagasi ei astu ja saavadki siis kriisi ning lahendagu seda järgmisel aastal, kui pole eelarvet vastu võetud. Fakt on see, te lõpuks tuleb kompromiss leida. Ma siiralt ei usu, et Poola ja Ungari valija neelaks selle alla, kui veto maha võetakse. Kuskil see kesktee ja kompromiss leitakse.“

Yana Toom aga võttis Madisoni sõnasabast kinni ja märkis, et küsimus on nüansikam, kui sellest räägitakse. „Esiteks levitatakse järjekordset pooltõde. Euroopa Parlament tahtis jah siduda rahad inimõiguste ja kõige sellega. See ei õnnestunud. Ainus asi, mis seal sees on, on see, et kui nende riikide tegevus ei järgi õigusriigi põhimõtet ja kahjustab EL-i finantshuve. Tegelikult pole ei Viktor Orbán (Ungari peaminister -R.P.) ega Mateusz Morawiecki (Poola peaminister – R.P.) selle põhimõtte vastu eksinud. Muidugi meile teeb muret kogu see abortide värk ja kohtusüsteem Poolas.“

Keskerakonna eurosaadik Toom ennustas, et kogu vetostamine lõppeb Ungari ja Poola ära ostmisega. „See, mida nad praegu teevad on puhas väljapressimine! Ma ennustan, et detsembri keskel on asi lahendatud, mis tähendab seda, et nad lihtsalt ostetakse ära. Klausel sinna jääb, aga nad saavad mingisugust raha juurde. See on minu meelest parem, kui miski teine lahendus, sest see annab meile tulevikus võimlause mõjutada seda rahade kasutamist, muidu läheb asi täiesti käest ära.“

Sven Mikser leidis, et pall on EL-i valitsusjuhtide käes, kes peavad olukorrale nüüd kiiresti lahenduse leidma. „Õigusriiklus on tegelikult üks EL-i aluspõhimõte ja teema, millega ei saa ega tohi kompromisse teha. Näiteks kohtuvõimu sõltumatus on üks fundamentaalseid õigusriigi aluspõhimõtteid,“ ütles Mikser.

„Ma jagan parlamendi enamuse veendumust, et siin ei saa Euroopa Liit tagasi astuda. Lahenduse leidmisel on minu arvates jäme ots riigi ja valitsusjuhtide käes, kes töötavad iganädalaselt selle küsimusega, et need EL-i rahad, mida on vaja pandeemiale reageerimiseks kui ka seitsme aastase finantsraamistiku käivitamiseks, ikka avanevad,“ lootis sotsiaaldemokraadist eurosaadik.

Enne eelarve küsimust aga lahkasid kolm Eesti eurosaadikut Euroopa-USA suhete tulevikku.

Jaak Madison ütles, et tema ootaks ikka ära 20. jaanuari, enne kui räägiks kindlalt Joe Bidenist kui järgmisest presidendist. „Ootame ära 20. jaanuari. Mina küll ei väida hetkel kindlas kõneviisis, kes on järgmine USA president. Hetkel tundub, et see võib olla Joe Biden. Kui ta on, siis palju õnne talle. Samas senat tundub jäävat vabariiklaste kätte. Seega Joe Bideni käed kliimahüsteeriaga kaasa minekuks või Euroopa Liidu globalistidega üheskoos šampuse joomiseks on mõnevõrra piiratud. Kui senat pole demokraatide käes, siis läheb natuke keeruliseks paljude asjade ellu viimine.“

Yana Toom ei varjanud enda elevust. „Muidugi on siin väga suured lootused, selles osas on Jaagul õigus. Mind see rõõmustab, teda see kurvastab – see on elu! EL-iUSA suhete osas on Bidenil kindlasti püüe neid parandada, aga kas see õnnestub sellisel määral nagu praegu Euroopa loodab, selles ma küll kindel ei ole,“ jäi ta siiski natuke äraootavaks.

Sven Mikser tõdes, et Joe Bidenil saab olema eelkõige palju tegemist Ameerika ühiskonna endaga. „Teisest küljest rõõmustamiseks on põhjust küll, sest Biden soovib tõenäoliselt rohkem kui Trump taastada USA moraalse liidri rolli demokraatlikus maailmas. Aga Bidenil saab kahtlemata olema väga raske. Senati tulemus on ju veel lahtine,“ tõdes ka Mikser.

„Mis puutub koostöö taastamisse Euroopaga, siis on kindlasti mõned asjad, mis see administratsioon teeb teistmoodi. Üks puudutab kindlasti kliimakoostööd ja teiseks naasmine WHO-sse (maailma tervishoiuorganisatsioon – R.P.).

Samas ei olnud Miksergi veendunud, et aega saab neli aastat tagasi keerata, mil näiteks oli jutuks EL-USA vabakaubandusleppe sõlmimine. „Vabakaubanduse osas ma pole tegelikult üldse väga optimistlik. Kui vaatame paljude demokraatide positsioonegi, siis ega nad pole universaalselt vabakaubanduse usku. See saab olema keeruline. Ja õiges mitmes teiseski valdkonnas peegeldas Trumpi poliitika selliseid suuremaid ja fundamentaalsemaid trende Ameerikas ning USA-maailma suhetes,“ ütles Mikser.

Delfi "Euroopa Erisaate" valmimist toetas Euroopa Parlament.