Sotsiaalminister: tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust
Samal ajal, kui elanike ootused tervishoiule kasvavad, väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
"Valitsus on teinud sel aastal mitu olulist otsust, et suunata tervishoidu lisaraha. Samas on teada, et tööealise elanikkonna vähenemine ja paindlike töövormide lisandumine ei suuda tagada pikemas plaanis ravikindlustuseks piisavalt tulusid. Seetõttu ei ole vaid sotsiaalmaksu laekumisel põhinev ravikindlustuse süsteem jätkusuutlik," sõnas Kiik.
"Eriti hästi ilmestab seda COVID-19 kriisiga kaasnev tööhõive langus ja sellest tulenev maksutulu vähenemine. Veelgi raskemalt nägime seda 2008-2009 majanduskriisi ajal. Sotsiaalmaksu laekumise langus vähendab koheselt ka ravikindlustuse tulusid. Kuna me ei soovi kärpida raviteenuse mahtu, siis tuleb suurendada tervishoiu rahastust, mida on praegune valitsus ka teinud," lisas ta.
Riigieelarve läbirääkimistel otsustati eraldada haigekassale järgmiseks aastaks 143 miljonit eurot ning aastateks 2021-2024 kokku 540 miljonit eurot, et katta sotsiaalmaksu laekumise langusest tingitud puudujääk. Samuti otsustas valitsus eraldada möödunud nädalal reservist veel 8 miljonit eurot COVID-19 erakorraliste tervishoiu tööjõukulude kompenseerimiseks. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on riik järjepidevalt otsinud lahendusi tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nii suurendati 2018. aastal haigekassa rahastust mittetöötavate pensionäride eest.
Osakaaluna sisemajanduse koguproduktis panustab Eesti tervishoiule 6,7%, Euroopa Liidus keskmiselt panustatakse 9,6%. Eestis on ka avaliku sektori kuludes tervishoiu kulude osakaal madalam (13%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (15%).
"Eesti tervisesüsteemis saavutatakse suhteliselt madalate kuludega võrdlemisi häid tulemusi, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises, mida tingib kasvav omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel," ütles minister.
"Kuna Eestis on ka leibkondade omaosalus juba praegu tervishoiukuludes rahvastiku tervise arengukavas seatud maksimum piiri lähedal, ei saa elanikkonna omaosaluse suurendamine olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel. Näeme, et inimeste omaosalus on kasvanud kiiremini kui avaliku sektori panus tervishoidu. Seega on vaja rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ennekõike suurendada avaliku sektori panust. Lisaks on oluline, et toetaksime tervislikke valikuid ja neid soosiva keskkonna loomist," lisas ta.
Inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel on Eestis kõrge 24% tervishoiu kogukuludest. WHO soovitab hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15% tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus omaosalus põhjustab inimeste vaesumist või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi. Samas on Eestis ka suur osa elanikkonnast ravikindlustusega katmata (5-6%) või ei olda ravikindlustusega kaetud püsivalt.
Valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks võetud sotsiaalministeeriumi "Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele" valmib käesoleva aasta detsembris.
