100 aastat Eesti esimesest põhiseadusest

Põhiseaduse sajandipikkune ajalugu ei ole vähendanud põhiõiguste teema olulisust ühiskonnas, selgus olulisima seaduse juubelile pühendatud õigusteadlaste foorumil.

Oktoobri algul toimunud Eesti õigusteadlaste päevad olid seekord pühendatud Eesti jaoks eriti väärikale sündmusele – põhiseaduse sajandale sünnipäevale. Üle kahe aasta peetav juristkonna foorum langes kokku märgilise aastaga.

„Tänavu pöörab juristkond suurt tähelepanu Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamisele,“ rõhutab õigusteadlaste päevade üks eestvedajaid Peep Pruks. „Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine 15. juunil 1920 andis Eesti riigile alusdokumendi, tänu millele sai üles ehitada demokraatliku, põhi- ja vähemusrahvuste õigusi kaitsva ning õiglusel rajaneva riigikorralduse,“ lisab ta.

Et saada aru Eesti õigusteadlaste päevade mastaabist ja fenomenist, tuleks korraks heita pilk nende ajalukku. Esimene õigusteadlaste kongress toimus 1922. aastal ja tollal kogunes 116 osavõtjat – sel moel on tegemist Eesti vanima järjepideva ühe elukutse esindajate akadeemilise aruteluga. Huvitav on fakt, et lisaks nõukogude ajale ei toimunud päevad ka Pätsi vaikival ajastul. Vaba mõte vajab vaba ühiskonda, hindab ajalugu ajakirjas Juridica jurist Priidu Pärna ning lisab, et kuigi ajalooline nimetus viitab akadeemiliste õigusteadlaste kokkusaamisele, siis tegelikult on arutelud kombineerinud süvateaduslikke ja praktilisi probleeme. Selline kohati populaar-teaduslik formaat on ürituse muutnud ahvatlevaks lisaks õppejõududele ja üliõpilastele ka klassikaliste õigus¬elukutsete esindajatele ning avaliku sektori juristidele.

Kriisis vajavad põhiõigused rohkem tähelepanu

Üks põnevamaid ja enim järelvaadatud arutelusid kandis pealkirja „Kas põhiõiguste kaitsega on liiale mindud?”. Nauditavalt sisukate ettekannetega astusid üles õiguskantsler Ülle Madise ja krüptograaf Dan Bogdanov, arutelul põhiõiguste riive ja kaitse üle osalesid lisaks neile riigi peaprokurör Andres Parmas, Tallinna halduskohtu kohtunik Kristjan Siigur ning majandusprofessor Hardo Pajula, diskussiooni juhtis ajakirjanik Anvar Samost.

Õiguskantsleri hinnangul vajavad põhiõigused eriti kindlat kaitset kriitilistel aegadel, mil valitsustel või erinevatel organisatsioonidel võib olla kiusatus neid piirata tervise- või turvalisusekaitse arendamise varjus.

Ülle Madise. Foto: Karl Erik Piirimees

Madise viitas, et käesoleval sajandil on olnud juba kolm niisugust kriitilist aega – 2001. aastal toimunud rünnak WTC tornidele, 2008. aasta Lehman Brothersi pankrotiga alanud finantskriis ning 2020. aasta koroonaviirus. Kõigil neil aegadel on tehtud küllalt tungivaid ettepanekuid inimeste põhiõiguste piiramiseks. Kui aga ajaloos veelgi enam tagasi vaadata, siis võib meenutada, et igati ausad ja lahked Euroopa riigid on näidanud hoopis teist nägu, kui anda võimalus põhiõiguste teemal mööndusi teha. „Kas poleks ülbe pidada end siin ja praegu geneetiliselt paremaks ja üllamaks teistest riikidest ja meie enda esivanematest?” küsis Ülle Madise, viidates võimalusele, et Eestis võiks põhiõigusi mõne hea eesmärgi nimel piirata.

Digitaalse andmekaitse riskid

Cybernetica infoturbe osakonna juht krüptograaf Dan Bogdanov rääkis oma ettekandes „Andmekaitse „sõjaajal” ja „rahuajal” erinevatest digitaalse andmekaitsega seotud riskidest. Kui näiteks liikumispiirangu saab tagasi võtta, taastades sellega peaaegu kohe piirangueelse olukorra, siis andmeid käsu peale kaotada ega unustada ei saa, seega kogutud andmed kätkevad enda võimalikku põhiõiguste riivet ka siis, kui põhjus nende kogumiseks on juba möödas.

Dan Bogdanov. Foto: Karl Erik Piirimees

„Eraelu puutumatuse taastamine on, osaliselt tehnoloogilistel põhjustel, keerukam kui muude põhiõiguste taastamine. Sellest lähtudes peame eraelu puutumatuse riivega ka ettevaatlikumad olema. Me võime usaldada neid, kellele täna riive raames massandmeid jagame. Aga kui meil pole kontrolli andmete tulevase töötlemise üle või me pole kindlad, et andmed kaotavad tulevikus oma aktuaalsuse, ei saa me ka tagada, et ühel otstarbel eraellu tungimine ei vii tulevikus uute riiveteni, kui samu andmeid kasutatakse mõnel ette nägemata moel,” põhjendab Dan Bogdanov.

Kriisiaegadel võivad väga keeruliseks kujuneda ka ettevõtete ja valitsuste suhted ning on ettevõtteid, kelle võimuses on valitsustele öelda, mida nad tegema peavad või teha ei tohi. Koroonakriisist võib selliste näidetena tuua välja Apple’i ja Google’i, kes kaitsesid oma klientide privaatsust. Bogdanov hindab, et vaatamata sellele, et selles kriisis seisid suurfirmad oma klientide privaatsuse eest, on tendents ettevõtete domineerimisest valitsuste üle siiski ettevaatlikuks tegev.

Põhiõiguste kaitset võivad ära kasutada kurjategijad

Täiesti teistlaadi seisukohta põhiõiguste kaitse ja riive teemal esindas aga riigi peaprokurör Andres Parmas, kes tõi välja, et põhiõiguste kaitset kasutavad ära kurjategijad. Lihtne näide: Eestis on riigil keeruline inimest üles leida, sest kohustust enese sissekirjutamiseks pole ning kasvõi kohtukutse kättetoimetamine kipub piirduma kiretu märkusega stiilis „Uks haukus, koera polnud kodus“.

Andres Parmas. Foto: Karl Erik Piirimees

Dan Bogdanovi väidet, et ta suudab internetist kolme minutiga leida juhusliku inimese elukoha ning ilmselt ka maja pildi, vastas Andres Parmas, et sellele pildile ei saa kohtukutset toimetada, samuti ei saa pildil olevat maja õiguskaitse korras arestida.

Keeruline on olukord ka finantspettuste valdkonnas, sest statistiliselt avastatakse ja lahendatakse umbes 3% toime pandud pettustest. Seega 97% kuritegelikul teel saadud rahast jääb kurjategijate omandiks.

Erinevatest aruteludest jäi kõlama mõte, et tihti loovutavad oma andmeid ja vabadusi eelkõige korralikud inimesed, kelle põhiõiguste eest riik kõige enam seisma peaks.

Kõik ettekanded on järelvaadatavad Tartu Ülikooli televisioonis

Vanemuise kontserdimajas peetud plenaaristungi ja kokkuvõtva vestlusringi vahele mahtusid kahel päeval neli samaaegset sessiooni kuueteistkümne aruteluga. Kogenud väitlusjuhtide juhendamisel esines enam kui kaheksakümmend ettekandjat. Räägiti Eesti põhiseadusest ja selle tulevikust, rahvusvahelisest õigusest, tehisintellekti rakendustest haldusmenetluses, ettevõtlusvabadusest ja töötaja põhiõiguste kaitsest selles kontekstis, rohelisest lainest, intellektuaalomandist, laste õigustest ning paljudest teistest päevakohastest teemadest. Arutelude tutvustused on leitavad Facebookis.

Kahele töisele päevale pani punkti poodiumdiskussioon – „Põhiseaduse tulevik: areng muutmise või tõlgendamise teel“.

Järelvaata ettekandeid ja fotosid.