ERISAADE | Ossinovski usub, et abielureferendumit ei tule. Valitsuse ainus võimalus seda teha poleks põhiseaduslik

Miks arvavad sotsid, et suudavad riigikogus valitsuse abielureferendumi korraldamise kava seisma panna?

Kolm võimuliidu erakonda esitasid mööduval nädalal riigikogu menetlusse abielureferendumi korraldamise eelnõu. Sotsiaaldemokraadid aga räägivad, et kavatsevad esitada riigikogus sellele kavale tuhandeid ja tuhandeid muudatusettepanekuid, mille tõttu takerduks referendumi korraldamine sisuliselt igavesse protseduuri ja muutuks seetõttu võimatuks. Kuid juba spekuleeritakse, et valitsus võib sotside tulemüüri vastu võtta kasutusele kanged meetmed, millel võivad olla rängad tagajärjed opositsioonile endale ehk siis näiteks muuta riigikogu tööprotseduurides vastasrinnast ülerullimine senisest lihtsamaks. Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski seletab Delfi „Erisaates“ partei strateegiat ja seda miks tema meelest valitsuse abielureferendumi plaanil ei ole lootust riigikogust heakskiitu saada. Saatejuht on Raimo Poom.

Ossinovski seletab alustuseks, et referendumi korraldamine on praegu paika pandud viisil, mille järgi peaks riigikogus valitsema lai üksmeel rahva ette saadetava küsimuse suurest kaalust ja olulisusest.

„Referendumi loogika on olnud Eesti seadustesse targalt sisse kirjutatud. See on kaalukaim vahend ja seda ei tohiks kergekäeliselt kasutada. Varasemalt on referendumil otsustatud Euroopa Liiduga liitumine, põhiseaduse vastu võtmine,“ meenutab ta.

„Üks referendumi riigikogus menetlemise eripärasid on see, et seda saab algatada vaid riigikogu fraktsioon. See tähendab, et riigikogus peab küsimuse referendumile panekuks olema teatud konsensus. Referendumile pandava küsimuse vastuse osas – jah-ei – võivad loomulikult olla erakondadel erinevad vaated. Aga konsensus võiks olla, et küsimus on piisavalt oluline, et seda rahvahääletusel küsida.“

„Seda siin ei ole. Sellest tulenevalt võimaldab riigikogu kodukord meil esitada muudatusettepanekuid nii palju, et opositsiooni jõududega on see referendum võimalik ära jätta. Ja me kavatseme seda teha,“ lubab Ossinovski.

Kuid egas sotside tegevus pole jäänud märkamata ka koalitsiooni pool. Seal mõeldakse aktiivselt, mida obstruktsiooniga ette võtta. Valitsuse käes on hoob minna näiteks riigikogu kodukorra kallale ja teha see ümber, et saaks tuhandetest muudatusettepanekutest üle rullida. Ossinovski analüüsib valitsuse võimalusi, mida tema hinnangul on kokku kolm ja millest omakorda vaid üks eesmärgile viiks, kuid oleks tema arvates põhiseadusevastane.

„Esimene variant on see, kui Reformierakond ei anna põhiseaduskomisjonis meie muudatusettepanekutele teist häält ehk lähevad valitsuse paati, siis sellisel juhul pole võimalik referendumit takistada. Ma usun, et Reformierakond ei lähe valituse poole peale selles küsimuses,“ märkis Ossinovski.

„Teine võimalus oleks siis püüda lahendada seda abielureferendumi küsimust mõne teise eelnõu sabas. Seda eesmärki arvatakse teenivat ühe EKRE saadiku isiklik initsiatiiv selle nädala neljapäevast, kui anti sisse veel üks rahvahääletuse eelnõu. Küllap nad arvavad, et pärast selle eelnõu esimest lugemist on siis võimalik abielureferendumi küsimus sokutada komisjonis selle eelnõu sisse nii, et loodetakse sotsiaaldemokraadid piisavalt rumalad olema, kes ei saaks aru, et seda püütakse teha. See oleks võimalik, aga me pole nii rumalad,“ teatas ta.

„Kolmas variant on siis tegelikult praktiliselt ainuke, et vabariigi valitsus algatab riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatuse, võtab opositsioonilt ära õigusi ja seob selle siis oma usaldusega ja hääletab selle siis paugust läbi lihtsalt.“

„See oleks pretsedenditu, et parlamentaarses riigis üldse valitsus tuleks riigikogule ütlema, mil viisil riigikogu peab seadusi menetlema. Oleks täiesti skandaalne, kui see seotaks valitsuse usaldusega. Tegelikult ma arvan, et see on ka põhiseaduse vastane,“ oli Ossinovski väga veendunud ning seletas miks ta nii arvab.

„Põhimõtteliselt tänane juriidiline ruum võimaldab valitusel sellise eelnõu algatada ja siis seda ka usaldusega siduda. Aga sellisel juhul võiks valitsus tulla ju muudatusega, mis ütleb, et riigikogu menetleb valitsuse eelnõusid ühel lugemisel, muudatusi sinna esitada ei tohi, peab hääletama lihtsalt valituse poolt. See läheb Eesti põhiseadusega vastuollu selles loogikas, et riigikogu on valitsuse tööandja, mitte vastupidi. Ma ei usu, et see on käik, millele kaks valitsusparteid on valmis minema, Keskerakond eriti, aga ka Isamaas on mõned mõistlikud hääled alles. Ja tegelikult ma väga kahtlen, kas see on põhiseadusega kooskõlas ka.“