Justiitsminister Raivo Aeg nentis, et minister on avaliku elu tegelane ja seega pideva avalikkuse tähelepanu all. "Seetõttu ei saa oma tegevustega anda mitmeti tõlgendatavaid signaale ühiskonnale. Ilmselgelt on avaliku ressursi kasutamine oluline küsimus," teatas Aeg.

"Samas arvan, et alati on kuivade reeglite kõrval vajalik vaadata ka inimlikku poolt. Kui hommikul ministrit ametisõidukiga tööle viies lastakse möödaminnes koolimaja väravas autost välja ka tema alaealised lapsed, siis minu arvates sellisel juhul avalike vahendite kuritarvitamine sisuliselt puudub. Isiklikult perega puhkusereisile ametiautoga ei oleks läinud," sõnas justiitsminister.

Küll aga seisab justiitsministeeriumi hallataval veebilehel korruptsioon.ee, et avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on avaliku ülesande täitmiseks mõeldud hüve kasutamine ametikohustust rikkudes nii, et see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametnikule endale või kolmandale isikule. "Sellise kuritarvituse näiteks on ametiauto kasutamine isiklikeks vajadusteks või, seda enam, kõrvalise tulu teenimiseks; samuti oma alluva kasutamine isiklike asjade ajamiseks jms," on samas veel kirjas.

Repsi põhjendamatu eelis

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt rõhutas, et justiitsministeerium ei saa anda hinnanguid konkreetsetele tegudele ja inimestele. Küll aga oli ta nõus selgitama korruptsioonivastase seaduse mõistet. "Ministrite ja mõningate teiste kõrgete ametiisikute kohta on valitsus võtnud vastu määruse, mis annab ministritele õiguse personaalse ametiauto kasutamiseks," märkis ta.

Korruptsioonivastase seaduse järgi võib korruptiivseks pidada avaliku vahendi kasutamist sellisel juhul, kui samal ajal on täidetud kaks tingimust, kõneles Sööt. "Esiteks, kui ametiisik on selle kasutamiseks rikkunud oma ametikohustusi – näiteks eiranud asutusesisest ametiauto kasutamise korda ja jätnud maksmata erisoodustusmaksu. Teiseks saab tegevust korruptiivseks pidada, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Iga juhtumit tuleb hinnata lähtudes nendest kahest kriteeriumist," ütles ta.