Terviseeksperdid vastavad levinumatele koroonaviirusega seotud kartustele
Delfi saates vastasid koroonaviirusega seotud küsimustele viroloog Irja Lutsar, kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ning terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Mari-Anna Härma.
Terviseeksperdid vastasid ka lugejate levinumatele kartustele seoses koroonaviirusega.
Gripp on surmavam kui koroonaviirus
"Kui vaadata tänaseid koroona versus gripi numbreid, siis koroona on ikkagi kümme korda surmavam kui gripp," nentis Härma.
Lutsar ütles, et kaasaegsed gripid ei ole koroonast surmavamad olnud ning tõi välja, et infektsioonisuremuse kordaja on koroonaviirusel 1, gripil aga 0,1. Ta sõnas, et 1920. aasta Hispaania gripp võis olla surmavam kui koroona, aga siis oli ka hoopis teine aeg ja ei olnud antibiootikume.
"Järgnevad gripid, mis on olnud ja see viimane pandeemiline gripp, mis meil oli, selle suremus oli hoopis väike," ütles Lutsar ja lisas, et suremus ei ole üks termin, vaid selle puhul saab rääkida mitmetest asjadest.
Popov nõustus, et Hispaania gripi ajal olid tingimused teised kui praegu, aga seda võib võrrelda koroonaga tänapäeval. Kuivõrd olud olid kehvemad, siis oli ka suremus kõrgem.
Kui vaktsiin ühel päeval valmib, siis on see tehtud kiirustades ning on hoopis ohuks meie tervisele
Härma sõnas, et vaktsiiniuuringutele kehtivad väga ranged reeglid, uuringufaasid on mitmekordselt kontrollitud ja nende taga on suur ekspertkomitee üle terve maailma. "Niisama ehku peale midagi turule ei lasta ja selles mõttes me saame kindlad olla, et kui vaktsiin saab müügiloa, siis see on inimesele kasutamiseks ikkagi ohutu," kinnitas Härma.
Popov ütles, et igal ravimil on oma kõrvaltoimed, ka kõige ohutumatel. Küsimus on tema sõnul selles, kui suur protsent on neid inimesi, kellel need tekivad ja kui suur on annus, mille juures need tekivad. "See on paramatus ja sellega me arvestame," sõnas ta.
Ka Lutsar nentis, et alati jääb mingi risk, sest miski ei ole 100% kindlusega ja praeguses erakordses olukorras jõuab vaktsiin kiiremini turule kui muidu. "Vaktsiinieksperdid ütlevad, et kolm miljonit inimest peaks olema ära vaktsineeritud enne, kui kõik kõrvalnähud välja tulevad, aga ma kardan, et maailmal ei ole lihtsalt seda aega praegu," ütles Lutsar.
Viroloog aga rõhutas, et kui midagi välja tulebki, siis käitutakse vastavalt. "Ega ei ole nii, et vaktsiin tuleb turule ja kedagi enam ei huvita, kuidas see vaktsiin mõjub. Kõik riigid jälgivad väga hoolikalt neid vaktsineerituid ja kui midagi juhtub, siis kohe reageeritakse," kinnitas ta.
Vaktsiin tehakse kohustuslikuks ning ilma selleta ei tohi näiteks tööl käia, reisida jms.
Härma ja Lutsar kinnitasid, et see väide paika ei pea.
"Eesti kindlasti ei tee kohustuslikuks, aga me ei tea, mida teevad teised riigid. Mõni riik võib öelda, nagu kollatõvega, et kui sul ei ole see vaktsiin tehtud, siis meie sind oma riiki sisse ei lase. Aga Eesti kindlasti ühtki vaktsiini ei tee," rõhutas Lutsar.
Vaata videost, millistele koroonaviirust puudutavatele küsimustele eksperdid veel vastasid. Räägiti nii maskide kandmisest, vaktsiinist, ravivõimalustest kui ka testidest ja testimisest.
