"Igasugused populistlikel kaalutlustel korraldatavad hääletused ja referendumid juhivad tähelepanu kõrvale riigi tegelikest probleemidest, eskaleerivad konflikti ühiskonnas ja suurendavad äärmuste kõlapinda," seisab Isamaa Parempoolsete pressiteates.

"Rahvaküsitluste korraldamine ei ole Eestis tavapärane poliitika tegemise instrument. Seda on tehtud taasiseseisvunud Eestis vaid kahel korral: 1992. aastal põhiseaduse referendum ja 2003. aastal
rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks. Mõlemad neist olid fundamentaalsed riigi arengut puudutavad küsimused," toovad poliitikud välja.

"Referendum abielu määratlemiseks avaks üksnes tee järgmistele ühiskonda lõhestavatele hääletustele. Mis takistab mõnel erakonnal alustada kampaaniat, et panna rahvahääletusele näiteks riigikeele ja kodakondsusküsimused? Sellised küsitlused polariseerivad ühiskonda ja
kütavad üles ebavajalikke pingeid. Just seda näeme me ka plaanitava abieluhääletuse puhul," hindavad Parempoolsed.

"Kui ühiskond tervikuna on teatud muudatusteks ühel hetkel valmis, siis leitakse konsensus muutuste ellukutsumiseks riigikogus. Iga asja jaoks on õige aeg ning on selge, et hetkel pole riigikogus laiapõhjalist konsensust, et abielu ühes või teises suunas defineerida. Erinevaid arvamusi abielu teemadel on ka Isamaas, sh Isamaa riigikogu fraktsioonis, erakonna eestseisuses ja volikogu liikmete seas. Arvamuste paljusus on demokraatlikus ühiskonnas normaalne, küll pole normaalne nende kehtestamine teerulli meetodil."

"Eesti on parlamentaarne riik, kus esindusdemokraatia toimib väga hästi. Me ei näe vajadust seda ümber korraldada populistlikel või päevapoliitilistel kaalutlustel. Seetõttu ei poolda parempoolsed seaduste kehtestamist rahvahääletuste teel."