„Mind süüdistatakse selles, et ma andsin ära Ağdami, Laçıni ja Kǝlbǝcǝri rajooni. Aga see kokkulepe ei ole üleandmise, vaid säilitamise kohta. Dokument allkirjastati olukorras, kus langes Šuši ja kui Armeenia relvajõudude kindralstaap kandis ette, et ressursid on problemaatilises olukorras ja Artsahhi (Armeenia nimetus Mägi-Karabahhi kohta – toim) juhtkond oli selle arvamusega nõus. Selle dokumendiga anti ära see, mida sõjalisel ja mittesõjalisel hinnangul poleks me suutnud hoida, täpsemalt, poleks suutnud selles olukorras hoida,” ütles Pašinjan täna Facebooki otseülekandes, vahendab Interfax.

Pašinjani sõnul allkirjastati kokkulepe tingimustes, kus tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigi pealinn Stepanakert jäi kaitseta ning lahingutegevuse jätkumise korral oli tõenäoline, et Aserbaidžaani armee oleks hõivanud Stepanakerti, Martuni ja Askerani.

„Pärast seda oleksid meie kaitseliinid kuni seitsmenda liinini võinud jääda piiramisrõngasse ja tuhanded sõjaväelased oleksid jäänud piiramisrõngasse, oleksid hukkunud, mille tagajärjel oleks toimunud täielik kokkuvarisemine. Selle hinnangu alusel võetigi vastu selline otsus,” ütles Pašinjan.

Eile ütles Pašinjan, et kannab isiklikku vastutust kujunenud olukorra eest Mägi-Karabahhis.

„See on meie jaoks suur läbikukkumine, suur katastroof, suur lein kaotatud elude pärast, aga ma usun, et Armeenia ja Artsahh peavad elama, peavad kindlustuma, tugevnema, peavad ümber vaatama endised arusaamad erinevates küsimustes,” ütles Pašinjan, kelle sõnul tuleb keskenduda Armeenia ja Mägi-Karabahhi majanduslikule ja humanitaararengule.