"Kiriku sissepääs on suurte väravatega piiratud ja seinad nii paksud, et teadsime, et sinna on väga keeruline pääseda. Ka kirikuisad olid meiega väga toredad, näitasid meile orelit ja katakombe. See aitas meil mõtted rünnakust eemal hoida nii palju, kui see võimalik oli," sõnas Katrin.