Saates osalesid Eesti Päevalehe ajakirjanikud Krister Paris ja Vahur Koorits, saadet juhtis Joosep Tiks. Salvestus toimus reedel umbes neli tundi enne kui Reformierakond viis Kooritsa ennustuse täide.

1x
00:00


Suurem mure kui juristide peavalu ja irvhammaste materjal lõõpimiseks ehk esialgne rahvahääletuse sõnastus on, et mida tähendaks valik ei? Krister Paris kommenteeris: „Rahvaküsitlus, kus ei anta välja selget alternatiivi, on näitemäng, mis võiks jääda toimumata.”

Probleemi tuuma kirjeldas Vahur Koorits: „Otseselt ei tule ju välja, et „ei” on toetus samasooliste abielule. Samas väidetakse, et kaudselt ikka on. Kui rahvahääletusest selgub, et abielu ei ole mehe ja naise liit, siis mis ta on? See on kaudne tuletamine, mitte selgelt mõistetav valik. Vastuse tagajärg jääb ebaselgeks. Kui inimene hääletab ei, siis mille poolt ta hääletab.”

Miks see nii on? Sest kui valitakse „jah”, saab koalitsioon oma soovi ja kui võidab „ei”, siis nagu sõnas Koorits: „Siis sellest ei juhtu ka midagi.” On ebatõenäoline, et praegune koalitsioon hakkab rahvahääletuse tulemusena abielu kõigile võrdsustama.

Enne, kui Kaja Kallas selle reede õhtul välja ütles, analüüsiti saates ka opositsiooni potentsiaalset kampaaniat ei ümber. Kõrvale nad arvatavasti rahvahääletust boikoteerima ei jää.

„Opositsiooni asumine ei-variandi poole niimoodi, et see muudetakse usaldushääletuseks Ratase valitsusele ja mitte abieluhääletuseks, see on üsna tõenäoline. See muudab ka seda, milliseks kujunevad hääletustulemused. Abieluhääletusel on üsna selge toetus praegusele abielu definitsioonile. Aga puhtpoliitiliselt – kui läheb usaldushääletuseks Ratase valitsusele, siis on väga palju inimesi, kes tahaksid väljendada oma vastumeelsust. Neid inimesi võib olla rohkem, kui on samasooliste abielude pooldajaid,” kirjeldab Koorits.

Paris lisab, et reformierakonna toetajad suure tõenäosusega võrdset abielu ei toeta, kuid kui erakond kutsub vastuhäält valitsusele andma, siis nad suure tõenäosusega ka tulevad. Ei-hääl Ratase valitsusele võib nihutada ka diskussiooni fookust homodelt kõrvale ja ühiskonnas vaenamist vähendada.

Ent nii irooniline, kui see ka pole – valitsusel oleks kergem teha kampaaniat, kui küsimus oleks teistpidi. Teisisõnu nii, et opositsioonil tuleks kaitsta rahvahääletusel jah-valikut ning võrdseid abielusid ja koalitsioonil neile vastanduda.

Mõlemad ajakirjanikud tõdesid, et kui rahvahääletus ka üks hetk läbi saab ja vastused on antud, et muutu sellest midagi. Ilmselt käib vaidlus abielude ja homoseksuaalsuse üle veel aastakümneid edasi, sest muidu poleks EKRE-l enam millestki rääkida. Samas riikides, kus on samast soost inimestele abielu lubatud, konservatiivsed parteid seda teemat enam ka ei aruta.