ERISAADE | Terviseameti ekspert ütleb, et hooldekodusid kinni ei panda, sest kevadise otsuse mõju ei olnud hea

Erisaates rääkis mööduva nädala kõrgetest koroonanumbritest terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp. Viimase kolme päeva kõrge number ei anna veel põhust teha järske otsuseid, kuid vaadates Euroopasse, siis võib number kõrgeks jääda veel mõneks ajaks.

Terviseameti peamine mure on olnud kogu aeg hooldekodud ja vanemaealised inimesed, kelle seas on haiglasse sattunute osakaal kõrgeim ja kui neid on väga palju, siis on see mureks meie tervishoiusüsteemile. Üldiselt vaadatakse aga nädala või 14 päeva haigestumiste numbreid, mitte ei tehta järeldusi kolme päeva pealt.

Teisipäeval oli positiivsete testide arv 125, kolmapäeval 86 ning eile 101. See ei tähenda, et amet kiirustaks meie elu taas kinni keerama.

„See sõltub haigestumiste kasvust ja kust need juhud pärit on. Seal peab levikut piirama. Kui näiteks haigestumus kasvab töökohtades, siis tuleb teavitust teha tööandjate seas," toob Sepp välja.

Kevadel pandi kinni hoolekandeasutused, külalisi ei lubatud eakate juurde. Kas see võiks seegi kord olla üks järgmistest piirangutest?

„Meie soov ei ole hoolekannet kinni panna, kuna kevade pealt oli näha, et vanemaelaistele ja asutuses viibijatele oli see vaimselt kurnav, kui nad ei saanud kuid või pool aastat lähedasi näha," räägib Sepp.

Prognoose teha Sepp ega terviseamet ei soovi, kuid võib aimata, et kui Euroopas haigestumus kasvab, siis ei ole meilgi sellest pääsu.

Kuula podcastist, mis terviseametit murelikuks teeb ja mis tegelikult on suure hulga a-sümptomaatiliste haigete numbrite taga.