EUROOPA ERISAADE | Kaljurand Helme sõnavõtu järel: Poolalt juba võeti LGBT vabade tsoonide tõttu Euroopa rahad ära!
Eurosaadikud Urmas Paet ja Marina Kaljurand räägivad Mart Helme skandaali taustal, et edaspidi seotakse eurorahade andmine liikmesriigile palju rangemalt õigusriigi põhimõtete austamisega.
Euroopa Parlament tegeleb sel sügisel pingsalt läbirääkimistega liikmesriikide esindajatega, et heaks kiita uus mitmeaastane eelarve ja ka koroonakriisi majandusmõjude lahendamiseks mõeldud taaskäivituspakett. Kuid parlamendi liikmed ei taha niisama oma heakskiitu miljardite kulutamisele anda – nõutakse näiteks senisest palju karmimat eurovahendite väljamaksmise sidumist õigusriigi põhimõtete austamisega. Kui see on seni ehk olnud mõeldud Ungari ja Poola poole näpu viibutamiseks, siis siseminister Mart Helme skandaalse intervjuu järel analüüsivad Brüsselist Delfi „Euroopa erisaatesse“ lülitunud Marina Kaljurand ja Urmas Paet, kas parlamendi kindel soov karmimate reeglite järgi võib ka Eestis mõjutama hakata. Saatejuht on Raimo Poom.
Eesti eurosaadikud tõdesid saates, et Mart Helme intervjuud on väljaspool Eestit vägagi märgatud, enamgi veel, see on lausa varjutanud kõik muud positiivsed Eesti välispoliitilised algatused.
„Loomulikult on Mart Helme intervjuud märgatud, näiteks oli see siinses uudiste kokkuvõttes. Euroopa Liit ei jälgi üksnes seda, mis toimub Ungaris ja Poolas, vaid õigusriiki puutuva osas jälgitakse seda, mis toimub kõikides liikmesriikides. Loomulikult on see siin tähelepanu pälvinud ja heidab Eestile väga halba varju, sest tegemist on ametis oleva siseministriga,“ leidis Marina Kaljurand.
Urmas Paet lisas omalt poolt, et väljastpoolt vaadates on kahju sellest, kuidas osad Eesti poliitikud ja diplomaadid on kuude kaupa ette valmistanud erinevaid rahvusvahelisi ettevõtmisi - nagu Eestis esmaspäeval toimunud Kolme mere tippkohtumine. „Paraku välispoliitilises plaanis jäävad sellised sündmused varju, kui keegi valitsuse liige ütleb, et osa Eesti ühiskonnast peaks Eestist lahkuma ning ülejäänud valitsus ei võta selles osas kiiret seisukohta,“ märkis Paet.
Kaljurand sõnas ka seda, et igasugused vabadused ja vingerdamised tema meelest Eesti valitsuse kuvandit enam Euroopas puhtaks ei tee. „Niikaua kui siseminister on valitsuses, on see kogu valitsuse seisukoht. Vabandused ja eemale hoidmised ei päästa. Lahendus saab olla vaid üks – kui valitus tahab näha päästa, siis siseminister valitsuses olla ei saa.“
Samal ajal nõuab Euroopa Parlament suhteliselt laialdase heakskiiduga, et tulevikus peaks Euroopa liidu toetuste eraldamine riikidele olema seotud õigusriigi printsiipidest kinnipidamisega. See on seni olnud mõeldud Ungarile ja Poolale näpu viibutamiseks, aga kas meilgi tasub valitsuse seisukohti arvestades nüüd hakata neid parlamendi nõudmisi tähelepanelikult jälgima?
„Mis puudutab õigusriigi põhimõtteid ja Eesti põhiseadust, siis on fakt, et see väljaütlemine neile ei vastanud. Ja toe poolest Euroopa parlament ja ka EL laiemalt soovib siduda eelarvelisi eraldisi olukorraga ühes või teises liikmesriigis. Ei saa olla olukorda, kus rikutakse EL-i olulisi aluspõhimõtteid ja samas sirutab ahnelt välja käe EL-i raha järele,“ tõdes seepeale Paet.
Marina Kaljurand seletas omalt poolt, et tegelikult lepiti juba suvel eelarve läbirääkimiste käigus kokku, et õigusriigi põhimõtete jälgimine on ses osas oluline. „Selles leppisid kokku juba valitsusjuhid, kui nad omapoolse nägemuse esitasid eelarvest. Jah, seal on küsimärke, sest kokkulepe oli nii ebamäärane,“ rääkis eurosaadik.
Ta seletas, et nüüd tahab parlament sinna konkreetsust juurde ja loomulikult mõned liikmesriigid on selle vastu. „Euroopa parlamendile on see väga põhimõtteline küsimus ja ma arvan, et eelarvet ei tule, kui ei tule täpsemat sõnastust selle kohta, millistest inimõiguste rikkumistest me räägime,“ ennustas Kaljurand.
„Tegelikult on meil suvest juba ka üks näide, kus Poolale järati eraldamata raha piiriüleseks koostööks neile Poola omavalitssutele, kes kuulutaid end LGBT vabadeks tsoonideks,“ toonitas Kaljurand ja andis mõista, et Eesti paistab oma suunaga samamoodi tuld enda peale tõmbavat.
„Kui tõmban paralleeli Eestiga, siis pole raske ette kujutada, kui inetuks läheb meie valimiskampaania järgmisel sügisel, kui see mõttetu referendum peaks toimuma ja juba praegu loobitakse selliseid lauseid valituse liikmete poolt. Siis pälvib Eesti kindlasti veel suuremat rahvusvahelist tähelepanu ja ma ei välista, et Eestiski hakatakse looma LGBT vabasids tsoone, sest kes oleks seda võinud veel kümme aastat tagasi Poolas arvata!“
Euroopa Erisaate valmimist toetab Euroopa Parlament.
