ERISAADE | Õpetajaskonna esindaja võimalikust streigist: me pole katastroofi lävel, vaid juba otsapidi sees
Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri sõnab, et õpetajad ei taha streikides koolitööd halvata, aga paraku ei jää ehk muud üle, kui valitsus oma prioriteete ei muuda. Ta viitab, et praegugi on meie haridussüsteemi olukord kehv, kuna noori tuleb vähe peale.
Hiljuti selgus, et riigi eelarvestrateegia 2021-2024 näeb järgmise nelja aasta jooksul ette õpetajate palga säilitamise praegusel tasemel. Voltri märgib Delfi erisaates, et tundus loogiline, et näiteks järgmisel aastal palgad ei tõuse - koroonakriis ja majanduslangus mõjutab meid kõiki. Nii pikk periood tuli aga negatiivse üllatusena. "Kui valitsus jääb selle seisukoha juurde, siis sellisel juhul peame väga tõsiselt streigi ettevalmistusi tegema."
Minister Mailis Reps on oma sõnavõttudes korduvalt rõhutanud, kuidas õpetajate palgad on viimastel aastatel kerkinud. Arvestuslik keskmine on praeguseks 1540 eurot (bruto), mis riigi keskmisest kõrgem. Kõrvalt võib tekkida küsimus, miks sellega rahul ei olda. Voltri ütleb, et tuleb vaadata, millega võrrelda. "Õpetajatel on väga kõrged hariduslikud nõudmised, tegu on kõrgharidusega spetsialistidega. Taolistel spetsialistidel on keskmiselt palk 20 protsenti kõrgem kui üldine keskmine. Õpetajate keskmine on praegu sellest omakorda 10 protsenti väiksem."
Voltri lisab, et noor pedagoog teenib õpetajaameti miinimumi, mis praegu 1315 eurot. Tema hinnangul ei motiveeri see noori antud elukutset valima. Voltri sõnab, et ka lasteaiaõpetajate palk sõltub õpetajate palgast - seda hoitakse tasemel, et vähemalt 90 protsenti üldhariduskooli õpetaja alammäärast. Kui üldhariduskoolide õpetajate palk külmutatakse, juhtub sama ka lasteaiaõpetajate puhul. "Kui nelja aasta jooksul ei tõsta, langevad samasse mutta tagasi, kus olid," viitab ta lasteaednikele.
Jätkusuutliku haridussüsteem suurim murekoht Eestis on tõik, et järelkasv väike. 54 protsenti õpetajatest on vanuselt vähemalt 50aastased. " Voltri nendib, et praegune otsus saadab noortele väga kehva signaali.
Mailis Repsiga loodab organisatsioon taas palgateemat arutada uue aasta hakul. "Loodame, et suudame veenda prioriteete ümber seadma ning haridust ja õpetajaid väärtustama. Kui seda ei juhtu, siis meie liikmeskond ei saa Eesti hariduse surmamist pealt vaadata, astume samme, et see ära hoida."
Võimaliku streigi osas on koolijuhtide ja õpetajate tagasiside positiivne. "Koolijuhte teeb väga murelikuks, et pole alati õpetajaid leida. See pole enam maapiirkondade mure, ka Tartu ja Tallinna koolid hädas. Olukord pole mitte katastroofi lävel, vaid oleme otsapidi sees. Kui sammume sel kursil rõõmsalt edasi, et õpetajate palgad jäävad teistele kõrgharitud spetsialistidele alla, pole lootustki, et olukord kuidagi paremaks läheb."
