Jokutama jäänud Eesti liitus tagantjärele elurikkuse leppega

Eesti Päevaleht kirjutas oktoobri alguses, kuidas keskkonnaministeerium hakkas tagantjärele uurima, kas meil tasub liituda keskkonnaleppega. Nüüd, ligi nädal aega hiljem jõudis valitsus järeldusele, et tasub küll.

Valitsuse pressiteates seisab, et Eesti ühineb deklaratsiooniga, et seista maailma looduse eest. Ometigi jõudsid keskkonnaleppe allkirjastada möödunud nädala alguses 64 riigi valitsusjuhid. Eesti Päevalehe pärimise peale, miks Eesti leppega ei liitunud, ei selgunud ühtegi konkreetset vastust. Keskkonnaministeerium kõneles "teema arutamisest", "selguse loomisest" ning "seisukoha kujundamisest".

Täna edastatud pressiteates teatas peaminister Jüri Ratas, et deklaratsioon näitab, et elurikkuste hädaolukorda võetakse väga tõsiselt. „Eesti ühineb selle rahvusvahelise kogukonnaga, kes soovib vastu astuda keskkonnakriisidele. Liigirikkus ja puhtam loodus on need väärtused, mille eest tahame seista Eestis ja maailmas.“

Liidrite deklaratsiooni algatasid Austria, Belgia, Belize, Bhutan, Colombia, Costa Rica, Euroopa Liit, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Keenia, Monaco, Norra, Peruu, Seišellid, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

Septembri lõpus kirjutas Eesti Päevaleht, et maailma riigid pole tervikuna täitnud kümne aasta jooksul ühtegi globaalses elurikkuse strateegias kokku lepitud eesmärki ning kuidas väljasuremisohus on neljandik maailma elurikkusest ehk ligi miljon liiki.