Septembri keskpaigas nägid Eesti teadlased katkeid uuest Estonia dokumentaalfilmist "Estonia - leid, mis muudab kõike". Dokumentaalfilmi tegijad näitasid teadlastele ka kaadreid, mis lõpuks filmi ei jõudnudki.

Klipid vaadatud, kirjutasid teadlased Eesti valitsusele memo selle kohta, mida nad nähtust järeldasid.

Merepõhi - tasane või kivine?

Nende kaadrite pealt, mis lõpuks ka dokumentaalfilmi jõudisid, tõdesid teadlased, et merepõhi näis Estonia juures kõva ja ühtlane, ilma suuremate kivideta.

"Mustast materialist" paistis aga teadlaste sõnul suuremat sorti kivimite kooslus. Lisaks oli kaadrisse jäänud ka kivivirn, mis pärast Estonia põhja minemist vraki katmiseks merepõhja kokku veeti.

Video näitas laevakeres mitut auku

Memos väitsid teadlased, et lisaks 4m x1,2m augule, mille peale dokumentaalfilm üles ehitati, võis keres näha ka teist ava.

Pilt memost.

"Laeva ahtri suunas liikudes ilmus ESTLINE’i teksti teises otsas juurde veel üks ava," seisab memos.

Ava poleks saanud Estoniat uputada, merepinnal tekkimine ebatõenäoline

Teadlaste sõnul on ebatõenäoline, et tähelepanu keskpunktis olev suurem ava oleks saanud tekkida kokkupõrkest merepinnal.

"Sellise vigastuse tekitamiseks oleks pidanud läbitungiv objekt lähenema laevale ahtri poolt, parvlaeva Estonia suuna suhtes kaldu (umbes 45 kraadi)," kirjutasid nad memos. "Samuti oleks läbitungiva objekti kiirus pidanud ületama parvlaeva Estonia kiirust. Sellise kahjustuse võimalik seletus võib olla kokkupuude veealuse objektiga, näiteks merepõhjas asuva kiviga."

Memo lõpus leidsid teadlased, et ühegi stsenaariumi korral ei saa ava olla põhjuseks, miks laev uppus.

Memo kirjutasid TTÜ vanemteadur ja laevaehituse doktor Kristjan Tabri, BWB juht Märten Vaikmaa, laevaehituse magister Ingmar Pill, merendusekspert Tauri Roosipuu ja välisministri nõunik Mart Luik. Memo sisuga nõustus ka TTÜ professor Jaan Metsaveer.

Loe täispikka dokumenti siit: