Macron käis visiidil Leedus ja Lätis ning tõi ühes ühisavalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu riike võitlema valeinfo vastu. Meedianõunik Liisi Poll edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo selgituse, et Eesti jäi avaldusest kõrvale sisulistel, mitte poliitilistel põhjustel. "Eestiga räägiti võimalikust ühisest avaldusest ametkondlikul tasandil juunis. Toona ei olnud juttu sellest, mis tasemel või millal see deklaratsioon võiks saada vastu võetud," ütles Poll.

Kuigi enamikes elementides oleks Eesti saanud avaldust toetada, ei saanud valitsus selle sisuga toona tervikuna kaasa minna. "Tekstis kutsuti üles desinformatsiooniga võitlemiseks meediat seadusandlikult ebaproportsionaalselt reguleerima, millega kaasneksid väljaannetele ja platvormidele õigualikud kohustused ja ka sanktsioonid. Samuti ei sobinud Eesti lähenemisega avalduses pakutud tehisintellekti regulatsioon. Prantsusmaa, aga ka Läti ja Leedu positsioonid neis küsimuses on olnud seni Eestist erinevad," selgitas Poll.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo rõhutas, et samas on teema oluline ja päevakajaline ning analüüsitakse, kuidas kujundada selles ametlikud seisukohad. "Samuti tõstatub see peagi Euroopa Liidus digiteenuste seadusandluse ning demokraatia tegevuskava teatise raames, mis tuleb välja detsembri alguses. Selleks ajaks kujundab valitsus täpsemad seisukohad sotsiaalmeedia platvormide reguleerimise küsimuses," ütles Poll.

Macroni ametnikel on Eesti avaldusest kõrvale jäämise osas teistsugune teadmine. "Eesti kutsuti avaldust kaasallkirjastama, kuid keeldus sellest riigisisese koalitsioonipoliitika tõttu," ütles väljaandele Politico Élysée allikas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid