“Valitsusel lasub väga suur vastutus ja surve teha seda kõike õigesti. See tähendab, et [tuleb — toim] viia läbi uued uurimistoimingud nii, et igasugused spekulatsioonid, kahtlused ja süüdistused hajuksid,” ütles siseminister Mart Helme pressikonverentsil.

Discovery dokumentaalis avaldatud uute asjaolude valguses peab riik tuvastama, kas vraki juurest leitud avastused võisid olla Estonia huku põhjuseks.

“Küsimus on, milline on Eesti riigi oma võimekus merel ja vee all, mida me saame kasutada, ja millistes kohtades me peame leidma rahvusvahelised firmad, keda kaasata,” sõnas siseminister.

PPA mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla kinnitas, et PPA saaks omalt poolt aidata kohe alguses näiteks merepõhja skaneerimise ja allveeroboti laeva juurde saatmisega.

“Enamasti me kasutame seda [robotit — toim] praegu siseveekogudel hukkunute otsimiseks,” ütles Kohtla. “Allveeroboti võimekus on 300 meetrit, hukkumiskoha sügavus on 80-85 meetrit. Saame teha videot ja fotosid sellega. Robotil on käpp, mis liigub vertikaalselt.”

“Esimene eesmärk on tuvastada, et see auk on seal tõesti olemas,” ütles Helme. “Eestil on tuukrivõimekus olemas, aga meie tuukrid opereerivad sügavuses 50-60 meetrit. Estonia on palju sügavamal. Sinna me inimeste elu ohtu seadmata sukelduda ei saa.”

Sukeldumise jaoks leitakse erasektorist teenuse pakkujad.

PPA-l oleks tuukritööde teostamiseks pakkuda kahte laeva, kuid paremaks variandiks peetakse Kindral Kurvitsat, mille pardal toimuks logistika — varustuse valmisseadmine, allveeroboti operatsioonid, ööbimine jne. Kohtla märkis, et Kurvitsa kasuks räägib ka see asjaolu, et sellelt on ka varasemalt sukeldumisoperatsioone teostatud.

Helme sõnul ei ole Estonia uurimine odav lõbu. Lihtsaimad sonaritööd ja põhja kaardistamised maksaksid 5-20 miljonit eurot. Kui tahta laeva üles tõsta, tuleks arvestada vähemalt saja miljoni eurose kuluga.

“Costa Concordia ülestõstmine maksis 1,5 miljardit eurot,” märkis Helme.

Helme sõnutsi ei ole praegu vraki ülestõstmine päevakorras. Peamine eesmärk on uurida laeva, tuvastada ava ja see ära mõõta.

Eesti teeb koostööd Soome ja Rootsiga

Täna otsustas valitsus jätkata parvlaev Estonia huku täiendava uurimise ettevalmistamist, sealhulgas konsultatsioone ka Soome ja Rootsiga. Valitsuse säärane otsus tuleneb esmaspäeval esilinastunud dokumentaalis “Estonia — leid, mis muudab kõik” avastusest, et Estonia vraki parema külje peal on nelja meetri kõrgune ja 1,2 meetri laiune auk.

Riigisekretär andis tänasel kabinetinõupidamisel valitsusele ülevaate sõltumatu ja erapooletu uurimise ettevalmistustest. Valitsus toetas uurimise läbiviimiseks tehtavate ettevalmistuste jätkamist ning andis välisministeeriumile ülesande konsulteerida seejuures Soome ja Rootsi ametivõimudega. Juba varem on valitsus otsustanud, et uus uuring tuleb nendega koostöös läbi viia.

Riigikantseleile andis valitsus ülesande teavitada valitsuse otsusest hukkunute lähedasi esindavaid Eesti organisatsioone ning kuulata ära nende ettepanekud.

Valitsus jätkab uurimise ettevalmistuste üle arutelu järgmisel nädalal.