Raivo Aeg: Estoniasse sisenemine tekitaks küsimuse, kas see on hauarahulepinguga kooskõlas; asjade ümbertõstmine ei tule kõne allagi

Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) peab parvlaeva Estonia vraki välist tehnilist uurimist vajalikuks, kuid laeva sisenemine tõstataks tema sõnul küsimuse hauarahu kokkuleppe rikkumisest.

Raivo Aegi sõnul on Rootsi dokumentaalsarjas avaldatavad kaadrid seninägemata vigastusest parvlaeva Estonia kerel piisavad, et alustada tehnilist uurimist. “Kindlasti tuleb selgeks teha, millest see auk sinna on tekkinud,” sõnas Aeg Delfile.

Aegi sõnul ei ole tegemist 1997. aasta uurimise jätkamisega. “Pigem tuleb nüüd uuesti minna. Vähemalt esialgu tuleb seda teha tehnikavahenditega. Robotkaamera teeb tuuri ära ja vaatame, mis seal näha on. Loomulikult peab selle kooskõlastama Soome ja Rootsiga. Nii on ka kokku lepitud, et koos tuleb seda teha,” märkis Aeg.

Küsimusele, kas hiljem võib toimuda laeva juurde ka sukeldumisi ja kas see riivab enam kolme riigi vahel sõlmitud hauarahu kokkulepet, vastas Aeg, et tema hinnangul ei ole erilist vahet, kas laeva ja selle ümbrust filmib robot või tuuker.

Kõige suurem küsimus seisneb laeva sisenemises

Aegi hinnangul puudutab kõige suurem küsimus laeva sisenemist. “Kindlasti tekitaks laeva sisenemine küsimuse, kas see on hauarahulepinguga kooskõlas. Rääkimata sellest, et mingeid asju laeva sees ümber tõstetakse — see ei tule üldse kõne allagi."

Aegi sõnul on praegu keeruline öelda, kas Eesti poolt oleks valmisolek kaaluda laeva sisenemist, kui tehnilise uurimise tulemusel selgub, et see on vajalik. "Oleneb, mida tehniline vaatlus näitab. Kui see auk on põhjustatud merepõhja reljeefist, mingist kaljunurgast või kivist, mille otsa see laev on vajunud, siis ole mingit alust seda sisenemist kaaluma hakata," leidis Aeg.

"Spetsialistid, kes on allveetöödega kursis, on öelnud, et on täiesti võimalik merepõhi ja see auk skannida ja need omavahel kokku sobitada. See, kus see laev algselt oli, ja kus ta nüüd on, on teada, seega on tuvastav libisemise maa ja see, kas merepõhjas on detaile, mis võisid kere kahjustada. See kõik tuleb enne selgeks teha," rõhutas Aeg.

Rootsi dokumentaalfilmi avastus

Rootsi filmitegija Henrik Evertsson sukeldus allveerobotiga Estonia vraki juurde ning avastas seni dokumenteerimata vigastuse laeva kerel. Avaldatud kaadritest on näha, et Estonia küljel on suur mõlk ning auk, mis on neli meetrit kõrge ja 1,2 meetrit lai. Avaldatud kaadrid ei anna selgust, kas vigastus on tekkinud laevale enne uppumist või hiljem.

Täna õhtul esilinastuva uue dokfilmi läbiv telg on väide, et laeva uppumisele aitas kaasa alust väljastpoolt tabanud seni tuvastamata objekt, mis rebis laevakeresse augu.