"Pandeemia ja selle tagajärjed on andnud meile teatud mõttes võimaluse teha suur üleilmne tehnoloogiline hüpe. Digilahendused võimaldavad muuta meie ühiskonna võrdsemaks, vastupidavamaks, juurdepääsetavamaks ja kestlikumaks ning aitavad võidelda kliimamuutuste vastu," ütles riigipea.

Kaljulaidi sõnul piirdus pandeemia mõju Eestis e-hariduse ja kaugtöö täiendamisega, sest saime teiste riikidega võrreldes hõlpsamini kõik varem paberil aetud asjad veebi viia.

"Me soovime ülejäänud maailmale sama, et kõigil maailma inimestel oleksid võrdsed võimalused kaugtöö tegemiseks, ükskõik kus nad ka ei elaks. Me soovime erivajadustega inimestele ja koduseinte vahele aheldatud naistele võrdseid võimalusi teha digivahendite kaudu vahelduvalt tööd nii, nagu nende päevakava lubab. Me soovime vaba üleilmset tööturgu, kus inimesed ei pea rändama ja saavad jääda omale meelepärasesse paika," lisas president.

President nentis, et digiteenused üksi ei vabasta ühtegi riiki lokkavast bürokraatiast, korruptsioonist ega ebatõhususest. "Nende probleemide digitaliseerimisega teeme asjad ainult hullemaks, kui me ei suurenda läbipaistvust ega sea oma protsesse korda. Seega saab digitaliseerimine muuta meie riigid tõhusamaks ja viia need rahvale lähemale," lausus Kaljulaid.

Riigipea rõhutas, et üleilmse pandeemia ohjamise ajal ei ole tavapärased ja ebatavapärased ohud kuhugi kadunud, näiteks käimasolevad sõjad Ukrainas ja Süürias, konflikt Sahelis või hiljutine laastav katastroof Liibanonis, aga ka rängad inimõiguste rikkumised Valgevenes.

"Üldjoontes on pandeemia konfliktide mõningaid tagajärgi isegi võimendanud ning mõjutanud näiteks kõige kaitsetumate – laste, naiste ja noorte – tervist ja heaolu. Pandeemiat on kasutatud ettekäändena sanktsioonide tühistamiseks või humanitaarabi piiramiseks. Tekkinud on uued eraldusjooned. See, mu sõbrad, on vastuvõetamatu," ütles Kaljulaid.