Kohus võttis teisel katsel süüdistusakti vastu: Urmas Arumäe kohtuprotsess algab veebruaris
Tänasel eelistungil Harju maakohtus pandi paika kohtumenetluse edasine ajakava ning avaistung peetakse 2. veebruaril aastal 2021.
Süüdistuse järgi nõustas Urmas Arumäe ametiisikuna õigusküsimustes maaeluministrit, olles samal ajal kahtlustatavate kaitsja kriminaalasjas, kus kannatanuks oli Maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA.
Esialgu saatis prokuratuur süüdistuse kohtusse mai keskel, kuid 11. juunil toimunud eelistungil süüdistusakt tagastati, kuna see ei vastanud nõuetele.
Eesti Ekspress kirjutas, et süüdistusakt sisaldas rohkesti Arumäe ja teiste inimeste e-kirju, millest osa olid avaldatud suures ulatuses või üks-ühele. Need e-kirjad olid Ekspressi hinnangul süüdistuse olulised tõendid.
Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas mullu novembris kriminaalmenetlust uurimaks, kas ministri nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega. Nimelt nõustas Arumäe ministrit PRIA-le kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja. PRIA küsis Maaeluministeeriumilt volitusi saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha.
Nõunikuks saades Urmas Arumäe küll taandas end juriidiliste, kuid mitte füüsiliste isikute esindamisest nimetatud kriminaalmenetluses. „Prokuratuur leiab, et Urmas Arumäe taandumine kaitsja rollist oli pelgalt näilik, kuivõrd ta küll loobus juriidiliste isikute esindamisest, ent jätkas samade äriühingute juhatuses olnud füüsiliste isikute kaitsmist. Sealjuures hakkas juriidilisi isikuid esindama temaga samas büroos töötav teine advokaat. Seeläbi olid juriidilised isikud endiselt Urmas Arumäega seotud,“ selgitas kriminaalasja juhtiv eriasjade prokurör Leelet Kivioja maikuus.
Prokuratuuri hinnangul pidi Urmas Arumäe olema teadlik tema klientide majanduslikust huvist ehk oma kaitsealuste soovist toetusi mitte tagasi maksta, mis võis mõjutada tema otsuseid maaeluministri nõunikuna. Seega oli Urmas Arumäe korruptsioonivastase seaduse järgi teadlik korruptsiooniohust. „Samuti peab ametiisik toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti, mida antud juhul süüdistatav ei teinud,“ lisas Kivioja.
Prokuratuur esitas Arumäele süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi 300(1) lg 2 järgi, so. korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ehk enam kui 400 000 euro ulatuses. Kriminaalasja kohtueelse menetluse viis läbi Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur.
