Kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Herem ütles Patarei vanglas toimunud mälestusüritusel Delfile, et vastupanuvõitluse päeva tähistamine tähendab eelkõige okupatsioonivõimude vastu võidelnud inimeste ja pisut ka iseenda austamist.

"Võiksime ju muidu öelda, et kadusime neljakümnendatel maailmakaardilt ära, kaotasime oma iseseisvuse ilma pauguta, aga metsavendlus ja muu vastupanuliikumine nii 1941. aastal, aga ka kindlasti aastal 1944 ja pärast seda, oli teine vabadussõda," rääkis Herem.

Eesti Mälu Instituudi vanemteadur, ajaloodoktor Peeter Kaasik märkis, et vastupanuvõitluse päev on oluline kui meeldetuletus okupatsioonivastasest võitlusest.

"Vastupanuvõitluse päevaga austame nende Eesti valitsuse liikmete mälestust, kes iseenda eluga riskides deklareerisid Eesti Vabariigi iseseisvust, kui septembris 1944 Saksa väed olid Tallinnast lahkunud ja Nõukogude omad ei olnud siia veel kohale jõudnud. Rahvusvahelise õiguse kohaselt oli Otto Tiefi valitsus kõigiti legitiimne, Eesti ei astunud ise vabatahtlikult Nõukogude Liitu, vaid okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Paraku peame seda aeg-ajalt rahvusvahelisele üldsusele selgitama ning sellepärast on vajalik ka vastupanuvõitluse päeva tähistamine," sõnas Kaasik.