Kahe saare vahelt kulgev ida-lääne suunaline laevatee on kitsuses märgitud kahe poipaariga. Laevad peavad sõitma poide vahelt. Praegu näib nii, et Amorella tabas üht poid, vahendab Helsingin Sanomat.

„Ilmselt on seal olnud kokkupuude poiga. Seda on näha ühe sõukruvi pealt,” ütles Viking Line’i tegevjuht Jan Hanses.

Turust tulnud Amorella oleks pidanud mööduma esimese poipaari lõunapoist lõuna poolt, millisel juhul oleks poi jäänud laevast paremale. Vasakule oleks jäänud samasugune, aga põhjapoina märgistatud poi.

Amorella näib olevat tabanud laevateest paremal olnud lõunapoid. Tegemist on suure terasest niinimetatud jääpoiga, mis ulbib vees jämeda ketiga põhja kinnitatuna.

Pole selge, kas Amorella tabas poid ennast või näiteks tabas laeva sõukruvi poi kinnitusketti.

Poi oli eile kahjustada saanud ja pea täielikult vee all, teatas ahvenamaalane Dennis Jansson, kes sõitis eile paadiga sellest kohast mööda.

Tegemist on ida poolt tulles kitsuse esimese poipaari lõunapoiga, rääkis Jansson, kes tunneb sealseid vesi hästi.

„Laev pidi minema põhja- ehk tüürpoordi- [parema parda] poolse saare lähedalt,” ütles Jansson Helsingin Sanomatele. „Seal on kitsas.”

Amorella kokkupuude merepõhjaga ei pruukinud tingimata toimuda seoses kokkupõrkega poiga, vaid kokkupõrge poiga võis olla kokkupuute merepõhjaga tagajärg.

Laevade liikumist jälgiva veebilehe Marinetraffic.com andmetel hakkas Amorella kiirus äkki kahanema juba enne, kui ta jõudis nüüd kahjustada saanud lõunapoi kohale.

Kitsuses on laevatee sügavus seitse meetrit, samas kui Amorella süvis on Viking Line’i andmetel 6,35 meetrit.

Laevatee sügavus tähendab Soome meresõidu ohutusametkonna Traficomi andmetel suurimat süvist millega laev võib laevateed kasutada. Kõnealusel laevateel võib seega sõita laev, mille süvis on seitse meetrit. Traficomi sõnul ei taga see number, et laevatee on kõikides oludes ohutu sellise süvisega laevadele.

Merevee tase oli piirkonnas eile normaalne. Soome ilmateenistuse teatel oli merevee tase õnnetuskoha lähedal asuva Föglö mõõtmisjaama andmetel eile 5-10 sentimeetrit aastasest keskmisest kõrgem.

Hjulgrundi kitsus võib olla ohtlik. Seda märgati juba siis, kui Amorella 2013. aastal samas piirkonnas karile sõitis. Tollases uurimisraportis öeldakse, et Hjulgrundi kitsus on navigeerimise seisukohalt nõudlik.

„Sõites mootorite jõul idast läände on enne esimest poipaari laevatee põhjas künnis, kus vesi madaldub 15 meetrilt 9,2 meetrile,” öeldakse 2013. aasta raportis.

Raporti järgi satub Amorella-suurune laev kitsuses niinimetatud madalvee-efekti mõju alla. Tegemist on olukorraga, kus aluse jõudes madalamasse kohta selle põhja all olev rõhk langeb ja alus vajub tavalisest sügavamale.

Lisaks sellele tekib samas kohas niinimetatud kanaliefekt, mis veab laeva külgsuunas. Kanaliefekt tuleneb sellest, et laevateest mõlemal pool madaldub vesi kiiresti. Laevateest mõlemal pool asuvaid madalaid on näha merekaartidel.