Valitsus toetas tänasel kabinetinõupidamisel 1,5 miljoni euro eraldamist Eesti sissemakseks Euroopa erakorralise toetuse instrumenti, et finantseerida COVID-19 vaktsiinide eelostulepinguid, mis aitavad tagada vaktsiini jõudmise Euroopa Liidu riikidesse. Euroopa Komisjonil on esialgu kavas sõlmida eelostulepingud seitsme vaktsiinitootjaga.

„Riskide maandamiseks on meil mõistlik kaaluda mitme erineva vaktsiinitootja eelostulepinguga ühinemist, et ohutud ja efektiivsed vaktsiinid jõuaksid Eesti elanikeni võimalikult kiiresti. Komisjoni eelostulepingutega hõlmatavad seitsme tootja vaktsiinikandidaadid pakuvad vajalikku mitmekesisust erinevatest tehnoloogiatest,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Euroopa Komisjon on praeguseks sõlminud vaktsiini eelostulepingu ravimifirmaga AstraZeneca, sellega on ühinenud ka Eesti. Lisaks on käimas läbirääkimised firmadega BioNTech/Pfizer, Curevac, Moderna, Novavax, Johnson&Johnson ja Sanofi. Komisjoni eesmärk on, et riskide maandamiseks oleks eelostulepingutega kaetud erinevatel tehnoloogiatel arendatavad vaktsiinid ja mitmed vaktsiinitootjad.

Minister Kiige sõnul ei ole veel kellelgi kindlat teadmist, millise tootja COVID-19 vaktsiin ja millal Euroopa Liidu turule jõuab, millistele sihtrühmadele on üks või teine väljatöötatav vaktsiin parim, mitut doosi on vaja piisava immuunkaitse tekkimiseks ja kui kaua immuunsus kestab, kuid kliinilised uuringud käivad ning järjest enam tuleb ka vajalikku teadmist juurde. „Osaleme eelostulepingus AstraZenecaga, aga valitsus ei ole teinud otsust selle kohta, kui paljudelt tootjatelt veel ja millises koguses Eestile vaktsiini ostame. Need otsused langetame siis, kui on teada täpsemad lepingutingimused,“ lisas minister Kiik.

Eelostulepingute rahastamiseks on Euroopa Komisjon eraldanud erakorralise toetuse instrumendist 2,15 miljardit eurot, kuid vajalike lepingute sõlmimiseks on endiselt puudu 750 miljonit eurot. Eesistujariik Saksamaa tegi ettepaneku, et puuduoleva osa kataksid liikmesriigid solidaarselt.

Eesti valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel eraldada täiendavaks sissemakseks erakorralise toetuse instrumenti 1 490 331 eurot. Ettemakstud summasid käsitletakse ettemaksena, mille võrra tuleb liikmesriigil mõne konkreetse vaktsiini ostmisel vähem tasuda. Eesti valitsuse soov on tagada vaktsineerimise võimalus vähemalt 50% Eesti elanikkonnast, alustades esmajärjekorras riskirühmade vaktsineerimisega.

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast COVID-19 vastu.