Erikomisjonide raport: Reinsalu poleks Freeh'ga lepingut sõlminud; Helme valetas, et läbi viidi põhjalik taustakontroll
Riigikogu erikomisjonide raporti järgi valetas rahandusminister Martin Helme, et Freeh Sporkin & Sullivan advokaadibüroo kohta tehti põhjalik taustatöö; välisminister Urmas Reinsalu rääkis komisjonile, et poleks saadaoleva info põhjal lepingut sõlminud.
Täna avaldasid riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon kokkuvõtte advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivaniga (FSS) sõlmitud kolme miljoni eurose lepingu tagamaade kohta.
Raporti kiitsid heaks viiest korruptsioonivastase erikomisjoni liikmest kolm: Katri Raik (SDE), Andres Sutt (Reformierakond) ning Siim Kiisler (Isamaa).
Raik ja riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) saatsid raporti koos pöördumisega peaminister Jüri Ratasele. Pöördumises nõudsid nad, et valitsus kuulaks veel kord üle finantsinspektsiooni ja välisluureameti, loeks läbi erinevad sel teemal avaldatud raportid ning lõpetaks sõlmitud lepingu.
Olulisemad leiud erikomisjonide raportist:
Kas USA-st raha on üldse võimalik saada, selgub väidetavasti siis, kui 90 protsenti lepingust on juba täidetud ja miljonid eurod kulutatud. Seni pole keegi selle kohta kas või teoorias põhjalikku analüüsi teinud.
Välisminister Urmas Reinsalu ei oleks FSS-iga lepingut taustauuringus leitud teabe põhjal sõlminud.
Advokatuuri esimehe Jaanus Tehveri sõnutsi pidanuks rahvusvahelise büroo sõlmimisel olema taustakontroll väga põhjalik. Martin Helme väitis rahanduskomisjonile, et põhjalik taustakontroll tellitigi. Rahandusministeerium vastupidiselt seda ei kinnitavat.
Hange oli läbipaistmatu. Kõigil kolmel bürool olid tugevad sidemed Vene föderatsiooniga. FSS ei täitnud ühtegi valitsuse poolt soovitatud kriteeriumit.
Helme nõunikud ja tema ise komisjonide ette ei tulnud, mis on senimaani olnud tagatud hea tavaga. Heast tavast järelikult enam ei piisa. Peaminister Jüri Ratas tõdes, et minister peaks erikomisjonide ees käima.
Kriitiline taustauuring vs. taustauuring, mida polnud
Avalikel infoallikatel põhineva välisministeeriumi taustauuringu tulemusel tuvastati kõigil kolmel bürool tihedad sidemed Vene föderatsiooniga. Välisministeeriumi taustauuringu lõppjäreldusena soovitati läbirääkimisi jätkata kahe bürooga, mitte FSS-ga.
“Välisministri sõnul ei oleks tema sellise taustainfo põhjal lepingut sõlminud ning oleks kindlasti otsinud lisateavet,” kirjeldab erikomisjonide kokkuvõte. Rahanduskomisjonis väitis minister Martin Helme, et rahandusministeerium tegi hoopis ise taustauuringu, mis näitas, et kõik on korras ja puudub ka huvide konflikt.
“Rahandusministeeriumile saadetud arupärimisesest selgub, et ministeerium ei ole mingit taustauuringut tellinud ega teinud,” on kirjas raportis.
Eesti advokatuuri esimees Jaanus Tehver rõhutas erikomisjonile, et välisriigi teenusepakkujaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada seda, et teenusepakkuja usaldusväärsuse kontrollimine ja lepinguliste kohustuste täitmise tagamine on mõneti keerulisem võrreldes tavalise olukorraga, ehk büroo palkamisega kodumaal.
“Riskide maandamine sellises olukorras nõuab põhjalikumat eeltööd ja eritähelepanu,” vahendab raport Tehveri seisukohta. “Advokatuuri juht osundas samuti, et lisaks huvide tegeliku ristumise vältimisele on advokaadil kohustus vältida ka olukordi, kus esineb näiline huvide konflikt."
”Arvestades välisministeeriumi memos esitatud soovitusi, mis on ainus erikomisjonidele esitatud ametlik dokument, ning kahe pakkuja loobumist olnuks kohane lepingu sõlmimise protsess peatada,” kirjeldab erikomisjonide raport.
Raport mainib, kuidas 19. augustil avaldatud USA senati luurekomitee raport viitab Louis Freeh’ mitmetele kontaktidele Vene föderatsiooni kõrgete valitsusametnikega ning seotusele Prevezoni rahapesu kaasuse lahendamisele kaasa aitamisega.
Kas me raha saame? Teame siis, kui miljonid on makstud
“Lepingu põhjal saab järeldada, et riik võttis kohustuse tasuda FSS-ile kolm miljonit eurot, sõltumata töö tulemustest ning ilma, et oleks eelnevalt tellinud analüüsi, kas soovitud tulemuse saavutamine (trahvide ja muude karistuslike maksete jagamine) on USA õiguse ja kohtupraktika kohaselt üldse võimalik (õiguspärane),” kirjeldab raport.
Erikomisjonide väitel annab lepingu kohaselt õigusnõustaja hinnangu trahvirahade jagamise perspektiivikuse kohta töö teise etapi lõpuks, mis ajaks on täidetud enam kui 90 protsenti lepingu mahust ja maksumusest.
Läbipaistmatu valik: FSS ei olnud sobilik ühegi kriteeriumi järgi
“Komisjonidele esitatud materjalide ja kuulamiste tulemusena saab väita, et sisulist hankemenetlust läbi ei viidud ning kogu ettevalmistusprotsess oli puudulik ja läbipaistmatu,” seisab erikomisjonide raportis.
Erikomisjonidel ei õnnestunud tuvastada, kuidas jõudis rahandusminister Martin Helme väljavalitud kolme advokaadibürooni ja eelkõige FSS-ini, mis torkab ka kolme välja valitud büroo seast silma.
Valitsuse seisukoha järgi oli vaja advokaadibürood, mis on suur, rahvusvaheline, omab esindust Euroopas kui ka USA-s ning kogemust finantssektoris. FSS ei täida ühtegi nimetatud kriteeriumit, olles ka Eesti mõistes väike büroo, millel on esindused vaid USA’s ning mis ei tegele just tihti finantssektoriga.
“Riigikogu erikomisjonidele ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis võimaldab dokumenteeritult ja jälgitavalt hinnata, kes valmistas ette hankedokumendid, kuidas toimus sobiva kompetentsiga rahvusvaheliste advokaadibüroode nimekirja koostamine, millised olid advokaadibüroode kvalifitseerimistingimused, mitme bürooga ja kes suhtles, kes ja milliste kriteeriumite alusel valis bürood, kellele kutsed saadeti jne,” on kirjas erikomisjonide kokkuvõttes.
Valitsus käskis teha parima pakkuja välja selgitamisel koostööd justiitsministeeriumiga, kuid justiitsminister Raivo Aeg sõnas komisjonile, et ministeerium ega prokuratuur polnud protsessi kaasatud.
Ratas: valitsuse liikmed peavad riigikogu komisjonidele aru andma
Erikomisjonide avalikustatud kokkuvõte pöörab eraldi tähelepanu sellele, et nii rahandusminister Martin Helme kui tema nõunikud Kersti Kracht ning Kristel Menning takistasid parlamentaarset järelevalvet.
Rahandusminister ja tema nõunikud erikomisjonide kuulamisele ei ilmunud ning jätsid erikomisjonide kutsele ning ametnike telefonikõnedele vastamata.
“Peaminister Jüri Ratas nõustus kahe erikomisjoni ühisel erakorralisel istungil, et valitsuse liikmed peaksid riigikogu komisjonide istungitel käima,” seisab erikomisjonide töö kokkuvõttes.
Seadus parlamentaarses järelevalve ignoreerimise eest ei karista.
“Selleks on seni puudunud ka vajadus, sest hea tava kohaselt on ametiisikud tulnud komisjoni ette selgitusi andma. Rahandusministri ja tema nõunike käitumine näitab aga, et hea tava üksi ei ole enam piisav,” kirjeldab kokkuvõte.
