Terviseamet koroonanakatunute arvu järsu tõusu kohta: otsid rohkem, leiad rohkem
"Üks põhjus, miks koroonaviirust Eestis niivõrd palju leitakse, peitub ka testimises: Eesti on testimise osas esirinnas ning sarnaselt mistahes muu nakkushaigusega, loeb ka koroonaviiruse puhul see, palju me haigust rahvastiku seast otsime," selgitas terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar Delfile.
Saar nentis, et viimase aja haigestumiste puhul on täheldatav suur osakaal just erinevatel tähistamistel - seda nii Põhja-, Ida- kui Lõuna-Eestis. Lisaks tuuakse endiselt viirust sisse ka reisilt tulles.
Kuna hetkel selgub nakkusallikas orienteeruvalt üheksal juhul kümnest, saab terviseamet järeldada, et varjatud levikut koroonanakkusel Eestis veel ei ole.
"Samas pole viiruse suuremaks levikuks väga palju vaja – piisab mõnest hooletust inimesest, kellel on palju lähikontakte," tõdes Saar.
Kas sellises olukorras, kus inimeste hooletus on tekitanud mitmeid pisikoldeid, tasub hakata mõtlema kasvõi piirkondlike lisapiirangute peale?
Saar märkis, et mitte päris - piirangutest olulisem on inimeste enda käitumine.
"Piirangute kehtestamisel on suur mõju ühiskonnale tervikuna ning ka nende järelevalve nõuab täiendavat ressurssi. Seega oleks inimestel oluliselt mõistlikum hakata halva enesetundega koju jääma – haige inimese koht pole ei töökohal ega sünnipäeval," rõhutas Saar.
Küll aga nentis kommunikatsioonijuht, et haigestumiste kasvades nõuab viiruse leviku takistamine taaskord proportsionaalsete piirangute kasutamist. Ega me praegugi meedetest vabad pole - tuleb ju riskiriigist saabudes eneseisolatsiooni jääda ning ürituste korraldajad peavad täitma teatud nõudeid.
"Kindlasti jälgime arenguid nii Tallinnas kui Eestis tervikuna, hetkel on veel vara täiendavatest meetmetest rääkida," kinnitas Saar lõpetuseks.
