"Nähtavus oli suhteliselt halb ning vrakk oli oodatust enam liiva sees, mis tegi ka mõõdistustööd keeruliseks," sõnas Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti. Ta lisas, et plaanitult tuleb vrakile kvaliteetsete fotode ja videomaterjali filmimiseks tagasi pöörduda.

Meremuuseumi teadusjuht Hele Kiimann sõnas, et vraki uurimine nõuab palju tööd. "Järgmiseks kooskõlastame muinsuskaitseametiga edasise uurimisplaani, seal hulgas puiduproovide võtmise dendrokronoloogiliseks analüüsiks, mis lubab meil määrata laeva vanust ja võimalikku päritolu". Kiimann rääkis, et edasiste tööde käigus püütakse hinnata ka ilmastikutingimuste ja laevade käigulainete mõju vrakile.

Tuukritööde OÜ juhi Kaido Peremehe sõnul oli umbes 20-meetrise laevavraki asukoht varasemast teada, kuid põhjalikumaid uuringuid ei ole vrakil seni tehtud.

Eesti rannikulähedastes vetes asub üle tuhande laevavraki, millest valdav enamus on lähemalt uurimata. "Meremuuseumi ambitsioon on rikastada meie teadmist veealusest kultuuripärandist, kasutades nii paikvaatlust kui võttes appi ka digiarheoloogia, et see teadmine muuseumikülastajateni viia," lisas Kiimann.

Eesti Meremuuseum on merearheoloogiaga tegelenud Eesti vetes ja maismaal 1978. aastast. Esimesed välitööd toimusid Hiiu madalas ja Saaremaa lähistel.