Tarmo Jüristo: inimest tänavalt ei saa tühistada
Tühistamisest rääkides tuleks silmas pidada eelkõige võimu asümmeetriat, rääkis õppejõud, poliitikaanalüütik ja intellektuaal, ametiposti poolest Praxise juht Tarmo Jüristo vastses saates „Vaim vardas”. Tühistamine tähendab positsiooni ja autoriteedi äravõtmist – aga selleks, et neid ära võtta, peavad need kõigepealt olemas olema.
Jüristo piiritleb nn tühistamiskultuuri kui sotsiaalse praktika, mis pole kaugeltki uus nähtus ajaloos. Nii et kui te arvasite, et raadiomees Alari Kivisaare ettevõtmiste kohta käivate uudiste lugemine on teinud teid eksperdiks tühistamise kui nähtuse alal, siis ei jää üle muud kui soovitada avaramat pilku – miks mitte ka sissevaadet ajalukku. Olete kuulnud vaaraost, kes kustutati ajaloost peaaegu kolmeks tuhandeks aastaks? Teate, mis juhtus mõtleja ja kirjaniku Theodor Adornoga, keda üliõpilased jumaldasid seni, kuni Adorno arusaamad nende meelest ajale jalgu jäid? Või missuguste küsimuste ees seisis Saksamaa Teise maailmasõja järel, konkreetsemalt näiteks Berliini ülesehitajad – ja mismoodi neid keerulisi küsimusi lahendati?
Jüristo peab mõttekaks tühistamiskultuuri asemel kõnelda tühistamisest kui sotsiaalsest praktikast, ning põhjendab, miks kultuuri mõiste kasutamine pole selles kontekstis tingimata mõistlik. Tühistamist ei maksa samastada ka kiusamisega, nagu sageli tehakse: tühistamist ei saa nimelt ette võtta inimese vastu tänavalt. „Tühistamine tähendab seda, et sinult võetakse ära avaliku autoriteet ja positsioon, mis sul on. Kiusataval seda enamasti ei ole ja pigem kiusatakse neid, kes on marginaliseeritud.”
Neil, kes ütlevad, et tühistamine on meile nähtusena imporditud, on teataval viisil õigus, möönab Jüristo. Väärtuste nihe, mis parasjagu maailmas teoksil, ei sünni Eestis, see ei ole siin tekkinud. „Me oleme osa suuremast maailmast, kus see aset leiab. Kogu maailm mõtestab praegu ümber seda, missugune on meedia roll, missugused on ühiskonna toimimise printsiibid ja kuidas tehakse poliitikat.”
Juttu tuleb ka monumendisõdadest, kirjandus- ja kunstiteoste mõtestamisest ajaloolises kontekstis ning sellest, kuidas hinnata teoste ümberkirjutamise katseid ja kavatsusi.
Mida Tarmo Jüristo on kirjutanud Alari Kivisaare kaasusest, saad uuesti lugeda siit.
„Vaim vardas” on Delfi veebisaade, mida juhib Vilja Kiisler. Saade on pealkirja laenanud Betti Alveri 1939. aastal kirjutatud tuntud luuletusest, mis tuletatatakse teile lahkesti meelde esimeses saates – seda saadet kirjanik Maarja Kangroga saate uuesti kuulata siit.