ERISAADE | Tanel Kiik: üleriigiline alkoholi müügi piirang tuleb niikuinii, see on nagu Kartaago vallutamine
Eile muudkui tilkus teateid uutest nakatumistest. Küll oli keegi Kuressaare buss, Tallinn Music Weeki esinejal tuvastati viirus, jalgpallurid said pihta ja sisekaitseakadeemias käis keegi koroonaga loengus –– kas see teeb murelikuks või nii ongi nüüd?
„Aus vastus on, et teevad muret küll. Kui vaatame juulikuud, siis oli meil mingi hetk viiruse kohalik levik olematu. Augustis olid teatud kolded Tartus, kuid need õnnestus väga hästi likvideerida ametite koostöös. Aitas kaasa ka öine alkoholi müügi piirang. Aga viimastel nädalatel on tõesti see ring läinud palju suuremaks, kust viirust on toodud ja kes sellest puudutatud on. See loomulikult teeb muret,“ rääkis sotsiaalminister saates.
Hoida nakkuskordaja 10 juures
„Näeme, et meie viiruse levik kohapeal on sarnaselt Leedule tõusmas sinna enda poolt kokku lepitud 16-17 inimeseni 100 tuhande kohta kahe nädala peale. See on ju aga eneseisolatsiooni kohustuse piir välismaalt saabujatele. Lätis on see olukord hetkel Euroopa mõttes parim ja meie siht on ka endal hoida number 10 juures või alla selle. Kui ei õnnestu alla selle, siis mitte palju üle kümne. Me kindlasti ei taha olla riik, kus on kümneid ja kümneid inimesi saja tuhande kohta, mis tähendaks, et peaksime hakkama endalegi kehtestama sarnaseid eneseisolatsiooni kohustusi nagu oleme seda teistele riikidele teinud.“
Minister rääkis, et tema sooviks on jätkuvalt jõuda üleriigilise öise alkoholimüügi piirangu kehtestamiseni ja seletas, miks ta seda valitsuses jälle taotleb.
Taotleb alkoholi müügi piirangut
„Minu soov on tõesti see, et iga neljapäev peaks selle üle vaatama, kas selle järgi on vajadus või mitte. Eelmine neljapäev otsustati, et lähme veel maakondlikku teed ja vaatame, kuidas see aitab Ida-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ja Kagu-Eestis olukorda leevendada. See tulenes nii kooliaasta algusest kui erinevatest suurüritustest.“
„Minu isiklik seisukoht on see, et üleriigiline alkoholi müügipiirang on õigustatud. See on ka ennetava meetmena vajalik, sest me soovime, et jääks lahti liiklus Eesti-Soome vajel ja Eesti ja Läti vahel. Et toimik nö Balti mull ja alkoholi öine müügipiirang on märksa leebema mõjuga ühiskonnale ja majandusele, kui oleks näiteks Soome või Lätiga vaba liikumise lõpetamine?
Minister Kiik ütles selgelt, et nõutab piirangut niikaua, kui see lõpuks kehtestatakse. „Ma arvan, et öine alkoholi müügi piirang tuleb varem või hiljem niikuinii. Sellega on nagu Kartaago hävitamisega.“
Ta seletas ka lahti, miks ta viina suhtes karmi joont ajab.
„Miks ma räägin nii palju alkoholi müügi piiranguist. Alkohol kipub olema inimese käitumist selgelt muutev, tema vastutustunnet vähendav faktor. Ja hommikul ei pruugi inimene isegi tihtipeale mäletada, kellega, kui kaua ja kus ta kokku puutus erinevates meelelahutusasutustes. See teeb ka terviseameti ja PPA töö kordades keerulisemaks, kui on vaja tuvastada lähikontaktseid. Paneme palju ressurssi suhteliselt väikese sihtrühma peale, kes on suure nakkuse edasikandmise riskiga. Võrreldes sellega on koolitöö või plaaniline ravi palju vajalikumad ühiskonna toimimiseks ja seal on märksa selgemad reeglid, usaldusmeetmed ja enesekontroll, kui näiteks öistel pidudel.“
Sotsiaalminister peatud ka pikemalt praegu riikide suhtes kehtestatud nakkuskordajatel, mille alusel nõukatse kas eneseisolatsiooni jäämist või pannakse lendusid kinni. Ta ütles, et neid kuulsaid suhtarve 16 ja 25 peaks tõenäoliselt kergitama või seadma olukorrale rohkem vastavamaks.
Läti ei tahtnud suhtarve suurendada
„Mis puudutab laiemalt seda poliitikat ja 16-se näitaja piiri, mis käib eneseisolatsiooni kohta, siis see sai kunagi laiemalt kokku lepitud Euroopa tasemel kokku, kuna see oli Euroopa keskmine. See võeti kasutusele kolmandate riikide mõõdupuuna, aga me võtsime selle üle ka Balti riikide sisemise mulli aluseks. Toona tundus see 16 Eesti, Läti, Leedu jaoks küllalt kaugel, kuna meil kõigil oli näitaja seal 5 juures. Aga täna on reaalsus see, et Leedu ja Eesti on kas seal piiri juures või juba üle selle, Läti on tunduvalt madalamal,“ nentis minister.
Ta rääkis, et teema oli just eile laual Balti riikide vahel. „Eile oli meil just Balti riikide tervise- ja välisministrite nõupidamine, kus Leedu küsis ka otse, mis te arvate selle piiri tõstmisest. Mina olen välja pakkunud näiteks selle, et lähtuksime Balti riikide keskmisest ja pluss viis või kümme oleks selleks piiriks. Läti pole aga praegu sellest huvitatud, sest nende tase on kuskil nelja juures ja Soomel on kuue juures. Meie lähi naabrite koroonaleviku tase on niivõrd madal, et nad pole huvitatud selle numbri tõstmisest. Kui me lähme seda tõstma nüüd riiklikul tasemel, siis ka tunnistaksime, et meil on Balti riikidel erinevad reeglid,“ märkis Kiik.
„Aga võimalus on, et seda tuleb tegema hakata, sest nagu viitasin, Leedu number eile oli juba tegelikult üle selle piirarvu. Vastasel juhul võivad hakata tekkima sellised skisofreenilised olukorrad, kus hüpoteetiliselt on Balti riikides nakatumise tase 20-25 juures, kuid siis on mingi riik, kus ta on 18, kuid me nõuaksime sealt saabujatelt eneseisolatsiooni jäämist olukorras, kus meie enda tase on võibolla kõrgem,“ leidis ta.
Hoiab töötuse kasvul silma peal
Saate lõpus ütleb minister, et valitsus vaatab ka tähelepanelikult arenguid majanduses eriti, mis puudutab võimalikke uusi koondamisi ehk tööpuuduse suurenemist. Lähiajal arutab õimalikke uute meetmete vajadust ka töötukassa.
„Väga tõsiselt vaatame olukorda. Koroonakriisi ajal oli palgatoetuse idee selles, et ootamatult saabunud kriisi tõttu ei jääks kümned ja sajad tuhanded inimesed töötuks. Kui see viiruse järellainetus tuleb, siis loomulikult teatud sektorid saavad taas pihta, meil on valitsuses pöördumine turismisektori ettevõtjatelt sellise toetuse loomiseks. Oleme kokku leppinud, et arutame seda küsimust põhjalikult esmaspäeval, kui on töötukassa strateegiapäev. Olen ka ise teinud ettepaneku arutada sama teemat valitsuse majandusarengu komisjonis ja peaminister seda toetas. Ehk siis seda, kas ja milliseid meetmeid peaks minema looma,“ ütles Kiik.
